Omapärane unenägu

Tavaliselt ma ei näe und, vaid magan nagu must kivi. Ainult suvisel valgel ajal võib mõnikord juhtuda, et ärkan varahommikuse valguse peale korraks ülesse. Siiamaani pole ma osanud ka arvata kas nendel harvadel kordadel kui ma und näen on see värviline või mustvalge film.

Täna öösel nägin ma sellist und. Seisin Narva maantee ja Jõe tänava ristis ning seal toimus ühes majas järjekordne Tallinna mäss. Kollaste vestidega politseinikke oli palju, kuid seekord kaitsesid mäslejad konkreetset maja ja politsei üritas neid sealt kätte saada. Üks sinistes rõvastes märulipolitseinik tuli kiirabiauto juurde kus ka mina seisin ja seletas pahaselt, et kiirabiauto juures oli üks tüüp talle lihtsalt kallale tulnud ja siis ta oli seda tüüpi korralikult tümitanud. Siis ma olin justkui selle maja katusel kus mäslemine toimus. Nii umbes 30 aastase naise sõbralik hääl õtles mulle, et tee nüüd oma valikud - need olid millegipärast just usutemaatikaga seotud ja absoluutselt mitte selle järejekordse mässuga. Vahemärkus - ma ei ole usklik inimene, puhas ateist ka ei ole, see kõik lihtsalt ei ole osa minu maailmast. Siis ma läksingi koju oma valikud tegema. Järgmine kaader olin kodus ja istusin arvutis miski MSNi taolise rakenduse taga. Seal aknast hakkas mulle tulema kiirülesandeid, virtuaalsus materialiseerus ja ma pidin tegelema näiteks võileiva, millise seest kasvas välja metallvarras, just selle metallvarda otsa miskite paprikarõngaste ajamisega. Siis purskas ühest isuäratavast võilevast välja peenikene purskkaev ning ma pidin selle tugevasti lõhnava piparmündilehega katma, nii et vesi purskus võileiva peale sümmeetriliselt tagasi. Järgnevas mälupildis tekkis minu ette maitsev külmlaud kus olid ainult väga tasakaalustatud maitsega toiduained, iseäranis üks hapukoorekastmega kaetud külm kala maitses uskumatult hästi. Ilmselt oli see ahvenafilee. Kõik oli värviline, olid ka maitsed ja lõhnad. Vahepeal oli ka veel teisi kaadreid, kuid neid ma enam nii selgelt ei mäleta. Unenäo lõpuemotsioon oli igastahes kerge, optimistlik, sõbralik, maitsev, huvitav.

Siis ärkasin ülesse ja imestasin kõige nähtu üle. Nendel harvadel kordadel millal und näen elan tavaliselt läbi möödunud päevade ja eredamate sündmuste emotsioone. Miskit tuleviku ennustamist ma ei usu, aju lihtsalt tegeleb kogetud emotsioonidega tagantjärele. Kindel on aga see, et kui need unenäod saaks linti võtta siis sellist kaameratööd pole kinolinalt küll keegi ennem näinud. Une põhjus on ka arusaadav - käisin eile õhtul pikemat maad jooksmas ning miski viirus mis minus mitu päeva pesitsenud on lõi välja - hilisõhtul oli hästi kerge palavik. Täna on kõik ok, kuid jah, omapärane uni oli.