Suur Vanker pea kohal
hiline õhtutund
enam pole midagi vaja
ei tule und
Mõtted keerlevad peas. Null-üheksa ehk tänavune aasta läheneb päris kevadele. Töö, mida teen, on turu tõttu, kus toimetan - see tähendab turu olukorra tõttu - omandamas miskit lahustuvat iseloomu. Lahustuv kohvi. Tulemust ei ole näidata ei enesele ega teistele. Heli vasakul pool - hamster krabistab oma puuris, ärkab oma öisele elule. Üldiselt on ta märkimisväärne unelemb, iga looma iseloom on erinev, ka hamstri oma. Rääkimata siis inimesest.
Riigisektori ning struktuurfondide rahakraanid on veel kindlalt kinni. Erafirmad jagunevad kaheks - ühtedel ei ole raha ning teised mängivad kaasa, et ka raha ei ole. Asjad venivad, kuude ja kvartalite viisi. Tühjus. Riigihangetel on 9-10 osalejat ning võidetakse masendava hinnaga. Kui absurdset hinda ei paku, siis tuleb loteriid väljastpoolt vaadelda. Ühele uuele tegevusele olen küll vaimu sisse puhunud, kuid see võtab aega. Sügiseni vähemalt. Struktuurfondide rahakraanid avatakse ametnike poolt suvel. Siis hakkavad rahajanused paberikuhjasid vorpima ning teatrit tegema. Paljudest võidab üks, alguses ikka masendava hinnaga...aeg edeneb, aga kindlustunnet ei ole. See on kadunud nagu rahagi.
Lugesin ükspäev uut töölepinguseadust, no palju õnne. Eks see oli ennemgi teada ja tõtt öelda karmistuvas keskkonnas seadused nagunii vähem reaalset mõju omavad, mistahes seadused. Reaalsuses polegi vahet, kas vana seadus või uus. Esilekerkivaid probleeme lahendatakse rohkem jõuga ning nii see ongi. 100 000 töötut aasta lõpuks on reaalsus. Niikaua kuni töötukassa raha maksab on need inimesed veel vee peal. Aga seegi aeg saab otsa ja...aasta pärast samal ajal ehk natukene varem on jama palju rohkem, kuid ehk lootust ka.
Praegu on olukord nagu järjekorras hambaarsti ukse taga, teades, et novokaiini ei ole ega tule. Patsiente terve rivi. Järgmine, palun...kabinetist väljub järjekordne töötu. Järjekorda lisandub uusi inimesi. Ka neid, kellele eelmised patsiendid kaude ennem tööd andsid. Kõik tahavad ellu jääda, ka firmad.
Ühiskonnas on paras mõttekramp. Jutlustatav päästeplaan näeb ankruna eurot. Iseenesest kena perspektiiv, kuid siiski piisavalt abstraktne. Kui Mongoolias võetaks käibele euro, kas siis selle riigi taevas kubiseks kohe reaktiivlennukitest, kus istuvad ärimehed valiksid juba õhus ostuobjektidena välja rohumaadel söövaid lambakarju ning lambakarjuseid? Otsitaks sobivaid krunte, kuhu saaks püstitada uusi jurtasid, et tuua Londonist ja Frankfurtist kaasa oma perekonnad ja kassid-koerad? Okei, meie asume Euroopa serva peal, kuid siiski? Why I should come to your country for some business with perspective? Meil käibib euro!! Well done, but why I should come to here? Tahame pääseda jõukama viie riigi sekka, kuigi me seda enam väga väja ei ütle! OK, have a good luck!
neljapäev, 23. aprill 2009
kolmapäev, 1. aprill 2009
1. aprill
1. aprill peaks olema nagu naljapäev. Aga tundub, et kellelgi ei olnud tahtmist nalja teha - ümbritsevad olud lihtsalt sellised. Ma ei kohanud täna ei ühtegi nalja ega naljakat olukorda näiteks. Inimesed tõsised on. IT arenduse turu hinnad on viimse 3-4 nädala jooksul tiheda konkurentsiga olukordades kukkunud nii 40...50%. Arvestades laekunud infot prognoosin, et nii mõnedki kohalikud IT "lipulaevad" käivitavad 2009. aasta lõpul saneerimismenetluse. Heal ajal oli jah hea jalad harkis lõug ees enesekindlalt nooremprogejaid palgata, kuid nüüd on sellistel seltskondadel vist nutt kurgus...aga elame, näeme.
Mitte et ma oleks pessimist, nagu siit blogist ehk välja võib lugeda. Aga kui enesele tehtaks ettepanek, et noh...et püsiv rahavoog ära langeb, siis miskit tööd ma otsima ei hakkaks. Oh ei, olen seda elus piisavalt teinud ja deja vu tunnet enam ei ihalda. See ei vii enam kuhugi. Eriti praegustes oludes. Õnneks selline perspektiiv veel ei kummita, kuid jah, ei miskit CV tuunimist, konkureerimist ega tubateatrit. Mõned mõtted on ka peas, mida peaks tegema ning huvilisi ka. Lühidalt siis - väljapääs on ettevõtlus ja ei miski muu. Reaalsuses kombineeritud variant, mis toob kõigile osapooltele kasu. See tulebki tasapisi ilmselt püsti panna, targalt niimoodi. Et kõigile kasulik ja huvide konflikti polekski, otse vastupidi. Nii on teoreetiliselt võimalik, vaatame, kas läheb tasapisi asjaks ka. Aga jah, see on ka hea, et üks toetab teist ja ajaliselt nagu ei sega üldse, vaid otse vastupidi. Samas tasub olla realist, üldine olukord anno 09 lõpus kisub siin Maarjamaal ikka õige nutuseks. Aga nagu üks inimene targalt ütles - ega siis head kriisiaega ei saa lasta kasutult raisku minna :)
Europarlamendi valimised on varsti tulemas. Nagu üks teine inimene targasti ütles - millegipärast Euroopa probleeme selle valguses üldse ei tutvustata. Osad neist probleemidest on poliitiliselt ebakorrektsed rääkida, teine osa samas mitte. Aga ju siis valijaid niipalju alahinnatakse, et loodetakse värviliste plakatite ja SL Õhtulehe stiilis mögaga niigi hakkama saada. Eesti ühiskond ongi ju sama demokraatlik kuivõrd demokraatlikud on Eesti erakonnad - ja see on 99,9% inimeste jaoks vist päris tume maa. Et kes ja miks saab valimisnimekirjas esikohad ning suured ja värvilised plakatid, kes aga 203. ning 204. kohad ja must-valged fotod odava paberi pääle. Jõle tsirkus on lahti ka Linnavalitsuse ümber - ilmselt loodetakse, et rämekollane ikka müüb teatud segmendis. Ma ei oskakski neile enam kedagi täiendavalt nõunikuks soovitada. Kusjuures viimane ettepanek Valitsuse poliitikutelt eelarvedefitsiidi piiramiseks eufemistliku II samba kallale minna tundub olevat väga ratsionaalne. Aga valitsused kätuvatki siis ratsionaalselt kui kõik muud võimalused on ammendatud.
Kapitalismuse kriisist ma ehk rääkida ei oska, kuid üldine mudel "tarbi laenuga palju lühikese elueaga kallist saasta, siis saab rohkem juurde müüa ja riik rohkem maksu" on nagu diskrediteeritud. Ratsionaalselt võõtes - see mõttetu "brändindus" ja virtuaalsete hüvede tagaajamine - tegemist on ju reaalse ajupesu tulemina toimunud hälbelise massikäitumisega. Miks peavad rõivad, kingad, autod, aparaadid jms. "igapäevane kestvuskaup"olema konstrueeritud vastu pidama nii neetult vähe aega? Muideks, kas te olete kohanud olukorda, kus poes oleks läinud kassaprinter katki? Mina näiteks ei ole, töötavad teised nagu tööstustoodang kvaliteediplaneedilt. Raha ei saa ju vastu võtmata jätta :)
Mitte et ma oleks pessimist, nagu siit blogist ehk välja võib lugeda. Aga kui enesele tehtaks ettepanek, et noh...et püsiv rahavoog ära langeb, siis miskit tööd ma otsima ei hakkaks. Oh ei, olen seda elus piisavalt teinud ja deja vu tunnet enam ei ihalda. See ei vii enam kuhugi. Eriti praegustes oludes. Õnneks selline perspektiiv veel ei kummita, kuid jah, ei miskit CV tuunimist, konkureerimist ega tubateatrit. Mõned mõtted on ka peas, mida peaks tegema ning huvilisi ka. Lühidalt siis - väljapääs on ettevõtlus ja ei miski muu. Reaalsuses kombineeritud variant, mis toob kõigile osapooltele kasu. See tulebki tasapisi ilmselt püsti panna, targalt niimoodi. Et kõigile kasulik ja huvide konflikti polekski, otse vastupidi. Nii on teoreetiliselt võimalik, vaatame, kas läheb tasapisi asjaks ka. Aga jah, see on ka hea, et üks toetab teist ja ajaliselt nagu ei sega üldse, vaid otse vastupidi. Samas tasub olla realist, üldine olukord anno 09 lõpus kisub siin Maarjamaal ikka õige nutuseks. Aga nagu üks inimene targalt ütles - ega siis head kriisiaega ei saa lasta kasutult raisku minna :)
Europarlamendi valimised on varsti tulemas. Nagu üks teine inimene targasti ütles - millegipärast Euroopa probleeme selle valguses üldse ei tutvustata. Osad neist probleemidest on poliitiliselt ebakorrektsed rääkida, teine osa samas mitte. Aga ju siis valijaid niipalju alahinnatakse, et loodetakse värviliste plakatite ja SL Õhtulehe stiilis mögaga niigi hakkama saada. Eesti ühiskond ongi ju sama demokraatlik kuivõrd demokraatlikud on Eesti erakonnad - ja see on 99,9% inimeste jaoks vist päris tume maa. Et kes ja miks saab valimisnimekirjas esikohad ning suured ja värvilised plakatid, kes aga 203. ning 204. kohad ja must-valged fotod odava paberi pääle. Jõle tsirkus on lahti ka Linnavalitsuse ümber - ilmselt loodetakse, et rämekollane ikka müüb teatud segmendis. Ma ei oskakski neile enam kedagi täiendavalt nõunikuks soovitada. Kusjuures viimane ettepanek Valitsuse poliitikutelt eelarvedefitsiidi piiramiseks eufemistliku II samba kallale minna tundub olevat väga ratsionaalne. Aga valitsused kätuvatki siis ratsionaalselt kui kõik muud võimalused on ammendatud.
Kapitalismuse kriisist ma ehk rääkida ei oska, kuid üldine mudel "tarbi laenuga palju lühikese elueaga kallist saasta, siis saab rohkem juurde müüa ja riik rohkem maksu" on nagu diskrediteeritud. Ratsionaalselt võõtes - see mõttetu "brändindus" ja virtuaalsete hüvede tagaajamine - tegemist on ju reaalse ajupesu tulemina toimunud hälbelise massikäitumisega. Miks peavad rõivad, kingad, autod, aparaadid jms. "igapäevane kestvuskaup"olema konstrueeritud vastu pidama nii neetult vähe aega? Muideks, kas te olete kohanud olukorda, kus poes oleks läinud kassaprinter katki? Mina näiteks ei ole, töötavad teised nagu tööstustoodang kvaliteediplaneedilt. Raha ei saa ju vastu võtmata jätta :)
Tellimine:
Postitused (Atom)