sain välisandarmite käest trahvi

Olid teised ennast porikarva autosse peitnud ja mõõtsid sealt kiirust. Et ma olla 40 tsoonis kiirusega 69 km/h liigelnud. Tsoon ise, muide, oli üsna inim- ja autotühi pikk sirge. Tõtt-öelda pole ma kiirust mõõtvaid välisandarmeid tükk aega enam kuskil kohanud mistõttu olen kiirusepiirangute märke hakanud pidama meie teid ja tänavaid kaunistavateks värviküllasteks dekoratiivseteks elementideks. Loomulikult ei tähenda see seda, et ma teiste kaasliiklejatega ei arvestaks - jälgin alati tähelepanelikult, et ma iseäranis jalakäijaid ohtu ei seaks. Nüüd aga pidasid välisandarmid, kes olid ütlemata viisakad mehed, mu kinni ja vormistasid protokolli. Ma siis vastasingi neile ausalt, et mõtlesin omi mõtteid ja lihtsalt sõitsin, mis oli ka tõsi. Kui sul on auto millel on toredasi urisev uusima põlvkonna diiselmootor ja imekiiresti käike vahetav automaatkäigukast siis sõites ei tee tõepoolest vahet, et millal siis spidomeeter 50 või 70 peal võiks olla. Aga välisandarmid teevad vahet küll nagu kogeda sai - nüüd peab Rahumäe teele asja arutama minema.

webberi muuskiali "evita"

...plaat Madonna ja teiste temasuguste esituses on päris hea. Praegusel ajal seda plaati kuulates tekivad tahtmatud assotsiatsioonid käimasolevate Riigikogu valimistega just 1945. aasta Argentiina kontekstis. Kujutluspildis kangastuvad hunta juht Savizar, Casa Rosada Toompeal, poliitikud Vareq ja Juan Partz, Fraulein Evelyn von Zepp plantaatorite seltskonnast ja paljud teised. Puudu on vaid korralik sõjaväeline riigipööre. Loodetavasti saab seegi märtsikuu alguseks läbi.

tahtmatu eksperiment

Mis juhtub iiri setteriga kui ta jätta temperatuuril vähemalt -10 kraadi Celsiust terveks ööks autosse? Tahtmatu eksperiment näitab, et iiri setteriga ei juhtu siis mitte kõige vähematki. Käisin oma koeraga õhtul õues jalutamas, sõidutasin ta Glehni parki, tagasi ja puha. Aga siis lihtsalt unustasin ta autosse. Järgmine hommik oli küsimus, et kus koer on? Lõpuks tuli välja, et koer oli endiselt autos. Esimese ehmatusega sai mõeldud, et äkki on teine nüüd koledal kombel külma saanud - tuhkagi. Elukas vibreeris lihtsalt kergelt ning näitas ülesse inimeste nägemise üle suurt rõõmu. Ta keeldus kategooriliselt tuppa minemast ja tegi kaasa veel ühe autosõidu metsa jalutama ja tagasi. Alles peale seda suvatses elukas kodus oma külje põrandale toetada.

Siit moraal - kui sul on 10 aastat koer olnud, siis kord 10 aasta jooksul juhtub koeraga ikka mõni intsident. Paluks seetõttu mind hukka mitte mõista ning kuhugi mitte kaebama minna. Elukas on täie tervise juures ning tunneb ennast endiselt hästi.

100 aasta pärast

Kodus leidub üks ca. 100 aastat tagasi kirjutatud (ühe inimese) päevik, pärilt tsaariajast. Tõesti huvitav on lugeda, et kuidas inimesed elasid, mida mõtlesid, mida tegid. Olen lugenud ka ühe päris väljapaistva isiku käsikirja tema tegevustest nii 30.-50 aastatel Eestis ja Siberis ikka ka. Jällegi huvitav lugemine, pealekauba veel väga hariv, tolles materjalis vilksatavad paljud tolleaegsed tuntud poliitikud ja muud tegelased.

Tõtt-öelda oleks praegu aeg võtta "üks tõmmis" blog.tr.ee serveist, see kuhugi installeerida, siis server tavotiga kokku määrida ja nii 100 aasta pärast uuesti võrku lälitada. Tehnilistel põhjustel pole see aga kahjuks võimalik.

Kujutan ette, et 100 aasta pärast oleks inimestel päris arusaamatu lugeda miskeid lõike arusaamatutest aguaegsetest tehnoloogiatest ja kaubamärkidest mis kõik lennanud nelja tuule poole. Võimalik, et nendel uutel inimestel jääks mulje, et 21. sajandi alguse inimesed suhtestasid ennast eelkõige miskite ajas mitte väärtust omavate tehnoloogiatega ning üksteisega suhtlemise asemel pidasid nad kummalisi poolanonüümseid blogisid. Eelnev ühiskonnakorraldus olla neis tekitanud võimetuse oma mõtteid otse ja oma nime all välja öelda.

Igal juhul konserveerige midagi, soovitavalt paberi või savitahvlitel, muude formaatidega tekib tulevikus raskusi nii et kole. Nendel raskustel on ka hea külg - kõik see internetiläbu ei peagi saama osaks inimkonna ajaloolisest kogemusest.

jõle Austria linnugripp ja muud seonduvat

Austria suusamägedel tabas mind - õnneks küll nädala lõpus - jõle Austria linngugripp ehk haigus midagi bronhiidilaadset mis levis seal iseäranis hästi ringi. Nimetatud asjaolu on minu isiku üsna ära kustutanud, alles nüüd hakkan tasapisi toibuma. Seepärast ainult mõned märkused Austria ja Eesti teemadel:

- sealsetel suusamäegedel on aasta-aastast rahvast aina rohkem, ülerahvastus hakkab juba tasapisi pinda käima. Ilmselt tuleb Austria kui suusamaa mõneks ajaks kõrvale jätta, need mäed ja see apre ski kutsuvad palju inimesi sinna kokku kes on suuski eelnevalt ainult televiisorist näinud. Kuidagi liiga massturisimiks on asi kätte ära läinud;
- Austrias ei kohanud nagu ikka ühtegi küprokist seina ega muud nn. kergkonstruktsiooniga hoonet nagu meil siin kombeks püstitada. Kõik on paksust kivist ja ka tugevast puidust tehtud. Ei mingeid Nif-Nifi ja ta sõprade kodusid seal (ehk miks neid meilgi ehitama peaks?). Pension Arabella, Haus Adler või Sporthotel Skihof ei ole mitte küprokist tehtud majad;
- Tallinn tundus tagasi tulles must ja koristamata linn olevat. Keegi tänavatelt lund ära ei vea ning miski must hästinakkuv plöga katab ühtlase kihina nii autosid, jalatsite taldu kui ka tänavaäärsete majade fassaade. Lihtne tuletus - ei tänavatele vistavale soolale, jah lumekoristusele, ei naelkummidele, jah lamellkummidele, jah tänavate äärekividele, ei maksuvabadele reedetele - ning näekski meie talvine keskkond tsiviliseeritud rahvastele omasemana välja.

Aitab küll.

vein sisaldab sulfiide

Sellised märkused on EL-is müüdavatel veinipudelitel peal. Üks asjaosaline arvas, et nimetatud märkus on täiesti kohane - peale veini joomist peab ettevaatlik olema, peaga karedat pinda riivata ei tasu. Vastasel juhul võib põlema minna.

töö nüristavast toimest inimesele

Marksistliku käsitluse kohaselt tegi töö ahvist inimese. Darvinistliku käsitluse kohaselt said nendest ahvidest inimesed kes olid kõige kohanemisvõimalisemad. Milline on siinkohal 21. sajandi alguse Eesti ja ehk ka enamuse arenenud maade doktriin?

Mina usun, et teatud hulgast alates ning teatud tingimustel töö nüristab inimest. 8-17 ,E-R, ülikooli lõpetamisest kontoris/tehases/objektil pensionini paketti võib ehk vaevalt kirgastavaks kogemuseks lugeda. Mida inimene õpib selle töise ajaga? Eelkõige õpib ta optimeerimist, et kuidas piiratud ressursside tingimustes nimetatud pakett n.ö enesele suukohasemaks korraldada. Kes siis sööb töölissööklas ning kes rannalinna restoraanis äripartneritega lõunat. Põhimõtteliselt on tegemist ikkagi ühe ja sama pensionitootega, kas siis lisadega või ilma. Töösuhte füüsiliseks isikuks olev pool optimeerib ning juriidiliseks isikuks olev pool maksimeerib. Mis muidugimõista ei kehti juhul kui nimetatud juriidiliseks isikuks on Riiklik Kaunvilja Amet, Millegi Arendamise Siht Asutus või siis Elu Teater. Siis on lihtsalt raha vähem ja aega ning intriige rohkem.

Ütlete, et väljaöeldu mõjub kuidagi kohatult kohalikult? Kuidas soovite. Samas - millal te viimati lugesite nii palju raamatuid kuipalju tahes ja millal tahes? Äkki väike ad hoc kultuurireis Austraalia aborigeenide juurde? Või siis Eesti aprillikuust-koerajunnisulamisekuust meeldiv eemalviibimine kuskil Brasiilias? Äkki õpiks saksa keelt nüüd ja kohe? Väike purjetamine Ahvenamaal ja mõned mobiili- või satelliidikõned palgalistele manageridele 2007. aasta juulikuus ?

19. sajandi alguse Balti aadlike lapsed oskasid reeglina lugeda 4 aastaselt ning last kes ei osanud 5 aastaselt lugeda peeti arengus väga mahajäänuks. Siis tulid prantsuse guverandid ja koduõpetajad ja ladina keele õpe ja kreeka keele õpe ja mis veel. Maarahvas, teadagi, pühendus täiega tööle. Ei olnud eluasemelaene, kuid see-eest oli pärisorjus. Alles talude päriseksostmisega saadi niipalju raha, et ühele pojale talu ja teisele haridus. Vaimu harimine eeldas ikkagi inimese tööst vabas olemist või tööst vabaks ostmist.

Praegune ühiskond ei saa endiselt läbi ilma reaalset tööd tegevate inimeste massita. Keegi peab torusid paigaldama, programmeerima, müüki juhtima, ostusid korraldama, lapsi õpetama, lund lükkama, vange valvama, iluaedasid kujundama. Kokkuvõttes optimeerima oma tegevusi ehk mõõduka vorsti oma saiale peale venitama. Ning privileeg mõtelda on nagu vana-kreekaski ainult majanduslikult sõltumatutel indiviididel kel aega küllaga. Igaljuhul kuskil on see piir mille ületamise järel töö nüristab inimest. Ilmselt kas vastupidi, kuid see on juba hoopis teine lugu.

Head kliendid...

....sõidavad järgmisel aastal suure tõenäosusega siia.

Ega neid liiga palju olema ei saa, kuid siiski möödas on ajad
kus diili tehti ainult "asutuse saunas". Kapitalismus õpetab
inimestele paremaid kombeid kui sotsialismus - selline on
vist loo moraal.