Niisiis - rege rauta suvel, vankrit talvel. Ehk siis eurokantseliidi huvilistele: talisõiduvahendi jalaseid kata plekiga kalendriaasta kolmandas kvartalis, hobuveoki rattaid aga kalendriaasta esimeses kvartalis (Bruxelles, 2007). Nimetatud direktiiviga juhatan sisse jutukeste seeria inimestele kes on huvitatud mäesuusatamisest, ehk jutukeste seeria algajapoolsematele inimestele kes seisavad valikute eest, et kuidas ja kus suusad alla saada.
Ei ole üldse ebamõistlik hakata talviseid mäesuusareise planeerima juba eelneval suvel. Siis on võimalus rahulikult majutuskohti planeerida ning lennupileteid broneerida. Ette rutates mainin ära, et ma ei tee juttu Skandinaavia ja Soome mäesuusavõimalustest, vaid ainult Alpidest. Põhjus - Skandinaavia ja Soome keskustes pole ma käinud (v.a Himos), asetsevad teised liiga põhja pool, vähe päikest ja lühikesed rajad. Maailma parimad paigad suusatamiseks oleksid vastava infrastruktuuri olemasolul kindlasti Kaukaasias ja Kesk-Aasias, kuid nendesse piirkondadesse investorid väga ei kibele. Muuhulgas saab mäesuusatamisega tegeleda Türgis, Liibanonis, Uus-Meremaal, Tshiilis, Jaapanis ning loomulikult USA-s ja Kanadas. Viimastes riikides on väga palju suusakeskusi - ise kahjuks pole seal käinud. Nimed nagu Whistler, Aspen ja Vail on kuulsad just "edevuse laada" poolest, aga korralikke keskusi n.ö tavainimestele on samuti küll-küll. Whistler olla üks parimate hulka kuuluvaid suusakuurorte siin ilmas -.
Niisiis - Alpid. Palju suusakülasid, ent ometi mitte piiramatult. Parimad suusakuurortid maailmas. Igale maitsele. Alates taskukohaste hindadega Austria mitte-nii-tuntud küladest kuni selliste kohtadeni välja nagu Courchevel 1850, Cortina d´Ampezzo ja Zermatt. On ilusaid Austria "nukukülasid", on koledamaid 60-70. aastatel ehitatud Prantsuse betoonkülasid. Les Menuires Val Thorensi orus pretendeerib "Alpide kõige koledama suusaküla" tiitlile. Kole hall betoon ja ei midagi ajaloolist. Modernistliku arhitektuuriga suusakülad on hea näide miskite Le Corbusier jüngrite oskamatusest oma arhitektuuri keskkonnaga seostada. Zermatt on aga koht omaette - astud 20. alguses ehitatud puitmaja uksest sisse ja seal restoranis mängib hea pianist valget Steinway klaverit. Hea hõrgu söögi kõrvale kuulata või nii...Seega - on kohti, mille vahel valida.
Suusavarustust on ka valida. Suuski ei tasu kindlasti esimese asjana ostma tormata - need on mõttekas pigem rentida, alguses koos saabastega. Rentige suusa-saapad kindlasti koha peal Alpides, Eestist on võimalik üldreeglina rentida vaid vanu risusid. Hind on Alpides suusarendil küll kallim, kuid esemete kvaliteet palju parem. Lisaks on võimalik suusad-saapad soovi korral tasuta laenutuses ümber vahetada juhul kui need ei sobi. Seega - alustage suuskade-saabaste rendist. Kui ala meeldima hakkab, ostke kõigepealt saapad. Jällegi - ärge saapaid Eestist ostke, vaid kohapealt Alpidest. Eestis ajavad suusasaabaste müüjad täiesti hullu vastukäivat juttu suust välja ja nad ei ole kliendile abiks üldse mitte. Saabaste valikut ka ei ole. Saabaste hinnad on samad mis alpikülades - suvalise alpiküla Inter Spordi poe suusasaabaste aastane müügikäive võrdub ilmselt kolme aasta jooksul Eestis müüdavate suusasaabaste müügikäibega kokku. Ja müüjad on seal profid - saad jalga saapad mis sulle tõepoolest sobivad. Teatavasti kui suusasaabas "ei istu" on kogu suusatamine piin ja vaev ehk siis kogu puhkus on piin ja vaev. Ja kohapeal ostetud/renditud mittesobivaks osutunud asju saab tasuta sobivamate vastu ümber vahetada.
Suusariided on sama tähtsad kui suusasaapadki. Esimese reisi võib loomulikult teha koduses kapis leiduvate nn. suusajopedega mis meil Rademarides ja Spantal Sportides müügil. Kui aga ala meeldima hakkab soovitan teha mitte mingit hinnaalandust ning hankida endale parimad võimalikud suusariided, mida rahakott kannatab. Hea suusajope hoiab sinu kehatemperatuuri õigena/mugavana nii -24 C kui ka + 15 C juures (testitud, sealjuures on suusajope all ainult õhuke pikk sportpesu ning külmema ilmaga lisaks õhukene suusafliis). Halva suusajopega higistad sa palavaga nagu "higi-Hillar" ja lõdised külmaga nagu "vibra-Virgo". Häid suusariideid valmistavad Spyder, Descente, Phenix ja ka Völkl (riiete n.ö kallim ots). Bognier on "edevuse laada" toode, ilmselt hea, kuid hinna poolest vaadake ise.
Lühikokkuvõte varustusest - ei ole olemas "algajatele sobivaid" suuski, saapaid, jopesid-pükse ning "edasijõudnutele ja ekspertidele sobivaid" suuski, saapaid, jopesid-pükse - on ainult hea ja halb varustus. Kahjuks kajastub see ka varustuse hinnas. Seetõttu on otstarbekas oma ostusid hoolikalt planeerida - näiteks kevadhooajal võib saada head suusavarustust alpiküldades täiesti mõistliku allahindlusega.
Tänaseks aitab küll. Mõni teine päev kirjutan edasi, siis juba mägedet ja sellest, kuidas ja kus suusatamisega alustada. Ehk siis suusatamisest enesest.
reede, 31. august 2007
kolmapäev, 29. august 2007
Koduse köögitehnika kogemus
Asi sai alguse sellest, et maal on käesoleval aastal kohutavalt palju õunu. Õunapuid on seal alati palju olnud, tasapisi on vanemaid puid ka maha võetud, kuid aeg-ajalt tabab aeda tõeline õunauputus. Loomulikult on sellises olukorras tarvilik mõelda, et mida nende õuntega peale hakata? Teatavasti saab õuntest teha head õunamahla ja maal on selleks ka vastav aparatuur olemas - suur nõuka-aegne õunapurusti ja kruvipress. Kui nimetatud aparatuuri sihtotstarbepäraselt kasutada saab selget klaari õunamahla nii, et küll. Asi on aga selles, et see toores õunamahl ei kipu eriti säilima ja seda mahla kuskil suurtes kogustes keetma ja purgistama hakata on kaasaja inimestele juba liig. Normaalne oleks ju 4 suur õunakasti nädalavahetusel universaalauto pakiruumi panna, linna vedada, toidukeldrisse paigutada ja siis mõistlikus tempos värsket õunamahla tekitada ning sisriiklikku tarbimist ohjeldada (ehk poest vähem mahla osta).
Mõeldud-tehtud. Eile sai astutud elektrooniapoodi ja ostetud hästidisainitud mahlategemise aparaat. Mõte oli selline, et topid sinna Stolleri märki kandvasse aparaati õunu sisse, klõpsad lülitit ja värsket selget mahla tuleb. Ajast ette rutates mainin, et see, kuidas inimene arvab aparaadi töötavat ei tähenda veel, et aparaat vastavalt inimese nägemusele ka töötab. Niisiis sai aparaat lahti pakitud, talle sobiv (või ausalt öeldes - ikkagi natuke ebasobiv) koht valmis vaadatud ning aparaat lõpuks vooluvõrku ühendatud. Algas mahlategu - kõik pereliikmed vanuses 3 kuni 3X aastat olid selle juures esindatud. Mahla nagu täitsa tekkis ja...siis jõudis ühel hetkel kohale, et see mahl pole üldse selge ja klaar. Ei ole selline ilus puhas õunamahl nagu maal, vaid hägune õunamahla pooltooraine. Siis sai proovitud mahlaks moondada tomateid ja sidruneid - tulemus sama. Järeldus kah olemas - oleks vaja miskit mõistlikku lisafiltreerimissüsteemi, et head mahala saada. Lisafiltreerimissüsteemi aga ei olnud kuskilt kiiresti või mugavalt võtta -.
Vaatlesin aparaati juba kahtleval pilgul. Hästi disainitud, ruumivõttev, monofunktsionaalne. Ei tööta vastavalt ootustele. Aega läks, äratundmine süvenes. Aparaat on kahtlane, suisa kasutu! Kes see k***t viitsib sellise kökatsiga jännata kui tulemus on miski mahlatööstuse tooraine? Siis sai vaadatud kappi - jah seal ruumi on veel küll. Tegelikult peaks aparaadi eest ära kappi panema - võtab see risu asjatult palju ruumi ära. Elaks Ameerikas või kuskil arenenud kaubandusega Euroopa riigis viiks masina poodi tagasi ja ütleks, et mani bäkk. Eestis aga pead sa suhtlema silmi pööritava müüjaga kes nõuab sinu käest ostutshekki ning avastab, et miskid kleepsud on aparaadilt ära võetud, siis iriseb ja keerutab ning teeb kõik selleks, et vihane klient turtsudes koos oma aparaadiga poest tagasi tänavale kaoks. Lihtsam on aparaat kappi panna ja mõelda võltsmõtet, et äkki ma kunagi siiski kasutan seda aparaati. Aga vana tõde on see, et aparaadid mis kappi pandud sinna ka jäävad.
Siit moraal - ärge ostke endale kööki mõttetuid monofunktsionaalseid aparaate nagu mahlaaparaadid, köögikombainid, munakeetjad (sic! - jah on sellised asjad ka müügil olemas), blenderid, jäämasinad ja nii edasi. See kõik on mõttetu kola mis võtab ruumi ja ei leia kunagu kasutust. Köögis peavad olema aga a) gaasi olemasolul korralik gaasipliit (4X etem asi kui elektripliit), b) korralik ahi, c) väga korralikud lõikenoad Saksa või Shveitsi parimatelt tootjatelt (need on tegelikult kõige tähtsamad asjad köögis üldse), d) võimalikult suur nõudepesumasin, e) korralikd malmist ja terasest potid-pannid. Kõik eelloetletu, välja arvatud potid pannid, tuleb köögimööblisse integreerida, sest nii on ilusam ja esteetilisem. Pidagem meeles - igasugune monofunktsionaalne söögi- ja joogitegemise kila-kola jäägu aga köögist eemale poodi kergeusklikke ostjaid ootama. Nii lihtne see ongi.
Mõeldud-tehtud. Eile sai astutud elektrooniapoodi ja ostetud hästidisainitud mahlategemise aparaat. Mõte oli selline, et topid sinna Stolleri märki kandvasse aparaati õunu sisse, klõpsad lülitit ja värsket selget mahla tuleb. Ajast ette rutates mainin, et see, kuidas inimene arvab aparaadi töötavat ei tähenda veel, et aparaat vastavalt inimese nägemusele ka töötab. Niisiis sai aparaat lahti pakitud, talle sobiv (või ausalt öeldes - ikkagi natuke ebasobiv) koht valmis vaadatud ning aparaat lõpuks vooluvõrku ühendatud. Algas mahlategu - kõik pereliikmed vanuses 3 kuni 3X aastat olid selle juures esindatud. Mahla nagu täitsa tekkis ja...siis jõudis ühel hetkel kohale, et see mahl pole üldse selge ja klaar. Ei ole selline ilus puhas õunamahl nagu maal, vaid hägune õunamahla pooltooraine. Siis sai proovitud mahlaks moondada tomateid ja sidruneid - tulemus sama. Järeldus kah olemas - oleks vaja miskit mõistlikku lisafiltreerimissüsteemi, et head mahala saada. Lisafiltreerimissüsteemi aga ei olnud kuskilt kiiresti või mugavalt võtta -.
Vaatlesin aparaati juba kahtleval pilgul. Hästi disainitud, ruumivõttev, monofunktsionaalne. Ei tööta vastavalt ootustele. Aega läks, äratundmine süvenes. Aparaat on kahtlane, suisa kasutu! Kes see k***t viitsib sellise kökatsiga jännata kui tulemus on miski mahlatööstuse tooraine? Siis sai vaadatud kappi - jah seal ruumi on veel küll. Tegelikult peaks aparaadi eest ära kappi panema - võtab see risu asjatult palju ruumi ära. Elaks Ameerikas või kuskil arenenud kaubandusega Euroopa riigis viiks masina poodi tagasi ja ütleks, et mani bäkk. Eestis aga pead sa suhtlema silmi pööritava müüjaga kes nõuab sinu käest ostutshekki ning avastab, et miskid kleepsud on aparaadilt ära võetud, siis iriseb ja keerutab ning teeb kõik selleks, et vihane klient turtsudes koos oma aparaadiga poest tagasi tänavale kaoks. Lihtsam on aparaat kappi panna ja mõelda võltsmõtet, et äkki ma kunagi siiski kasutan seda aparaati. Aga vana tõde on see, et aparaadid mis kappi pandud sinna ka jäävad.
Siit moraal - ärge ostke endale kööki mõttetuid monofunktsionaalseid aparaate nagu mahlaaparaadid, köögikombainid, munakeetjad (sic! - jah on sellised asjad ka müügil olemas), blenderid, jäämasinad ja nii edasi. See kõik on mõttetu kola mis võtab ruumi ja ei leia kunagu kasutust. Köögis peavad olema aga a) gaasi olemasolul korralik gaasipliit (4X etem asi kui elektripliit), b) korralik ahi, c) väga korralikud lõikenoad Saksa või Shveitsi parimatelt tootjatelt (need on tegelikult kõige tähtsamad asjad köögis üldse), d) võimalikult suur nõudepesumasin, e) korralikd malmist ja terasest potid-pannid. Kõik eelloetletu, välja arvatud potid pannid, tuleb köögimööblisse integreerida, sest nii on ilusam ja esteetilisem. Pidagem meeles - igasugune monofunktsionaalne söögi- ja joogitegemise kila-kola jäägu aga köögist eemale poodi kergeusklikke ostjaid ootama. Nii lihtne see ongi.
reede, 10. august 2007
Palavuse mõjust inimestele augustikuus anno 2006 Tallinna lähistel
Juba mitmendat päeva põõab termomeeter meid veenda, et me elame lähistroopikas. Nimetatud asjaolu on pannud mind märkama omalaadset fenomeni, et palavus ajab protestantliku taustaga eestlase kergesse segadusseisundisse. Inimesed hakkavad palavusega käituma mõnevõrra kummaliselt, nad ei oska sellesse (palavus) kuidagi üheselt suhtuda. Inimestele tundub aga selge olevat see, et kui hinges on segadus ja väljas on leitsak, siis peab ennast igaks juhuks täis jooma.
Üleeile varaöösel sõitsin rattaga randa ujuma. Rannas toimetas pimeduses üks rahulik meesterahvas kelle kainusastme kohta võiks anda hinnangu "ametlik suvine kännuämmelgas". Seal ta mõmises ja toimetas ohutul moel just nagu homo habilis või siis neandretaallane. Tavalistel jahedamatel suveõhtutel selliseid selle rannas mitte ei näe.
Eile õhtul avastasin, et vähemal kolm minu suvilanaabrit olid ennast "ära sättinud". Nimelt valmistasin ennast muru niitma kui krundile saabus üks tore 4-astane naabrite naabri tüdrukutirts. Ütlesin talle, et tema mängukaaslaseid hetkel kohal pole ja jätsin ta ühele poole maja krundile mõtisklema. Ise läksin teisele poole maja ja kõva rassimise tulemusena eemaldasin kraavikaldale kasvanud liigse muru. Nii tunni pärast maja ette tagasi tulles leidsin, et see tüdrukutirts oli ära väsinud, tuppa läinud ja ukse kõrval asuvale pingile madratsi peale magama heitnud. Võtsin siis jalad selga, et antud uudist tüdrukutirtsu vanematele teatada. Teel tüdrukutirtsu vanbemate poole tuli mul läbida naaberkrunt kus istus vines somm miski vines naisterahvaga. Tüdrukutirtsu vines isa magas hoovis pingi peal. Äratasin ta siis ülesse ja ta viis oma magava lapse rahulikult koju. Märkuseks niipalju, et tegemist ei ole Tallinna Lennujaama taga asuva "suvilarajooniga", vaid päris tsiviliseeritud kohaga.
Siis helistasin n.ö ametiasjus sõbrale kes teatas, et oli ühele vajalikule inimesele telefonitsi pihta saanud kes oli sügavas joobes. Märkuseks niipalju, et selline kodanik ei tohiks endale lubada täis peaga telefonile vastamist, liiga oluline kompanii ja amet. Aga ei, inimene oli 30-kraadises soojuses 40-kraadist vedelikku manustanud lootusega ilmselt 10-kraadine erinevus tasa teha.
Varaööl randa jalutades sõitis teel nii palju autosid, et mul tekkis küsimus - kuhu ja milleks nad pimedas sõidavad? Ilmselt olid ka autojuhid meeltesegaduses ja sõitsid üsna sihitult kuhugi. Autosid oli lausa kohutavalt palju liikvel.
Miks siis inimesed ülalmainitud viisidel käituvad? Ise pakun, et sellise käitumine on stressi tagajärg. Inimesed on kõike muud kui lõdvestunud ja välja puhanud, kahekohalise numbriga majanduskasv on pannud neid suurel kiirusel ja hulgakaupa rabelema. Palavusega ei oska nad muud teha kui ennast täis juua või siis autoga pimedas ringi sõita. Inimeses peituv sisemine protestant on palavusest tingitud segaduses ning segaduse suudab lõpetada vaid soojalaine lõppemine. Seniks on aga ootamatud kännuämmelgad ootamatutes situatsioonides tavapärased nähtused.
Üleeile varaöösel sõitsin rattaga randa ujuma. Rannas toimetas pimeduses üks rahulik meesterahvas kelle kainusastme kohta võiks anda hinnangu "ametlik suvine kännuämmelgas". Seal ta mõmises ja toimetas ohutul moel just nagu homo habilis või siis neandretaallane. Tavalistel jahedamatel suveõhtutel selliseid selle rannas mitte ei näe.
Eile õhtul avastasin, et vähemal kolm minu suvilanaabrit olid ennast "ära sättinud". Nimelt valmistasin ennast muru niitma kui krundile saabus üks tore 4-astane naabrite naabri tüdrukutirts. Ütlesin talle, et tema mängukaaslaseid hetkel kohal pole ja jätsin ta ühele poole maja krundile mõtisklema. Ise läksin teisele poole maja ja kõva rassimise tulemusena eemaldasin kraavikaldale kasvanud liigse muru. Nii tunni pärast maja ette tagasi tulles leidsin, et see tüdrukutirts oli ära väsinud, tuppa läinud ja ukse kõrval asuvale pingile madratsi peale magama heitnud. Võtsin siis jalad selga, et antud uudist tüdrukutirtsu vanematele teatada. Teel tüdrukutirtsu vanbemate poole tuli mul läbida naaberkrunt kus istus vines somm miski vines naisterahvaga. Tüdrukutirtsu vines isa magas hoovis pingi peal. Äratasin ta siis ülesse ja ta viis oma magava lapse rahulikult koju. Märkuseks niipalju, et tegemist ei ole Tallinna Lennujaama taga asuva "suvilarajooniga", vaid päris tsiviliseeritud kohaga.
Siis helistasin n.ö ametiasjus sõbrale kes teatas, et oli ühele vajalikule inimesele telefonitsi pihta saanud kes oli sügavas joobes. Märkuseks niipalju, et selline kodanik ei tohiks endale lubada täis peaga telefonile vastamist, liiga oluline kompanii ja amet. Aga ei, inimene oli 30-kraadises soojuses 40-kraadist vedelikku manustanud lootusega ilmselt 10-kraadine erinevus tasa teha.
Varaööl randa jalutades sõitis teel nii palju autosid, et mul tekkis küsimus - kuhu ja milleks nad pimedas sõidavad? Ilmselt olid ka autojuhid meeltesegaduses ja sõitsid üsna sihitult kuhugi. Autosid oli lausa kohutavalt palju liikvel.
Miks siis inimesed ülalmainitud viisidel käituvad? Ise pakun, et sellise käitumine on stressi tagajärg. Inimesed on kõike muud kui lõdvestunud ja välja puhanud, kahekohalise numbriga majanduskasv on pannud neid suurel kiirusel ja hulgakaupa rabelema. Palavusega ei oska nad muud teha kui ennast täis juua või siis autoga pimedas ringi sõita. Inimeses peituv sisemine protestant on palavusest tingitud segaduses ning segaduse suudab lõpetada vaid soojalaine lõppemine. Seniks on aga ootamatud kännuämmelgad ootamatutes situatsioonides tavapärased nähtused.
reede, 3. august 2007
Majad ja masinad - väike järg
Alustame siis viitega: http://www.postimees.ee/030807/esileht/siseuudised/275296.php
Ehk nendele kes ei viitsi kogu Postimehe lugu lugeda mõned väljavõtted sellest artiklist:
"Eile pärastlõunal pärjati Eesti Ringhäälingu maja arhitektuurikonkursi võidutööks taani arhitekti Erik Nobeli ideelahendus nimega «Ring-Hääl-Hing»."
"Nobel arvas, et maja võiks valmis saada viie aastaga ning selle ehitus läheb maksma umbes kaks miljardit Eesti krooni."
_____________________________________________________________________
EI, ausõna, tõepoolest, ma ei soovi Rahvusringhäälingule midagi halba, vastupidi, jõudu edaspidiseks ja pikka iga. Samas jõudu ka ühele toredale endisele kolleegile ja nüüdseks värskele Rahvusringhäälingu juhatuse liikmele. Kinnituseks : ETV on Eesti parim telekanal ja Eesti Raadio tore raadio. Rahu kõigile, kõik on hästi -.
Aga :) - majad ja masinad need on väärtused!. Inimesed tulevad ja lähevad, aga majad ja masinad - need on väärtused :)
Ehk nendele kes ei viitsi kogu Postimehe lugu lugeda mõned väljavõtted sellest artiklist:
"Eile pärastlõunal pärjati Eesti Ringhäälingu maja arhitektuurikonkursi võidutööks taani arhitekti Erik Nobeli ideelahendus nimega «Ring-Hääl-Hing»."
| ||
 |
"Meeldib kõigile (comment: ja-jaa :)"
"Võidutöö põhimaterjaliks on klaas. «See on väga sügav maja ja klaas annab sellele valgust,» põhjendas Nobel materjalivalikut."
"Nobel arvas, et maja võiks valmis saada viie aastaga ning selle ehitus läheb maksma umbes kaks miljardit Eesti krooni."
_____________________________________________________________________
EI, ausõna, tõepoolest, ma ei soovi Rahvusringhäälingule midagi halba, vastupidi, jõudu edaspidiseks ja pikka iga. Samas jõudu ka ühele toredale endisele kolleegile ja nüüdseks värskele Rahvusringhäälingu juhatuse liikmele. Kinnituseks : ETV on Eesti parim telekanal ja Eesti Raadio tore raadio. Rahu kõigile, kõik on hästi -.
Aga :) - majad ja masinad need on väärtused!. Inimesed tulevad ja lähevad, aga majad ja masinad - need on väärtused :)
Tellimine:
Postitused (Atom)