Juba mitmendat päeva põõab termomeeter meid veenda, et me elame lähistroopikas. Nimetatud asjaolu on pannud mind märkama omalaadset fenomeni, et palavus ajab protestantliku taustaga eestlase kergesse segadusseisundisse. Inimesed hakkavad palavusega käituma mõnevõrra kummaliselt, nad ei oska sellesse (palavus) kuidagi üheselt suhtuda. Inimestele tundub aga selge olevat see, et kui hinges on segadus ja väljas on leitsak, siis peab ennast igaks juhuks täis jooma.
Üleeile varaöösel sõitsin rattaga randa ujuma. Rannas toimetas pimeduses üks rahulik meesterahvas kelle kainusastme kohta võiks anda hinnangu "ametlik suvine kännuämmelgas". Seal ta mõmises ja toimetas ohutul moel just nagu homo habilis või siis neandretaallane. Tavalistel jahedamatel suveõhtutel selliseid selle rannas mitte ei näe.
Eile õhtul avastasin, et vähemal kolm minu suvilanaabrit olid ennast "ära sättinud". Nimelt valmistasin ennast muru niitma kui krundile saabus üks tore 4-astane naabrite naabri tüdrukutirts. Ütlesin talle, et tema mängukaaslaseid hetkel kohal pole ja jätsin ta ühele poole maja krundile mõtisklema. Ise läksin teisele poole maja ja kõva rassimise tulemusena eemaldasin kraavikaldale kasvanud liigse muru. Nii tunni pärast maja ette tagasi tulles leidsin, et see tüdrukutirts oli ära väsinud, tuppa läinud ja ukse kõrval asuvale pingile madratsi peale magama heitnud. Võtsin siis jalad selga, et antud uudist tüdrukutirtsu vanematele teatada. Teel tüdrukutirtsu vanbemate poole tuli mul läbida naaberkrunt kus istus vines somm miski vines naisterahvaga. Tüdrukutirtsu vines isa magas hoovis pingi peal. Äratasin ta siis ülesse ja ta viis oma magava lapse rahulikult koju. Märkuseks niipalju, et tegemist ei ole Tallinna Lennujaama taga asuva "suvilarajooniga", vaid päris tsiviliseeritud kohaga.
Siis helistasin n.ö ametiasjus sõbrale kes teatas, et oli ühele vajalikule inimesele telefonitsi pihta saanud kes oli sügavas joobes. Märkuseks niipalju, et selline kodanik ei tohiks endale lubada täis peaga telefonile vastamist, liiga oluline kompanii ja amet. Aga ei, inimene oli 30-kraadises soojuses 40-kraadist vedelikku manustanud lootusega ilmselt 10-kraadine erinevus tasa teha.
Varaööl randa jalutades sõitis teel nii palju autosid, et mul tekkis küsimus - kuhu ja milleks nad pimedas sõidavad? Ilmselt olid ka autojuhid meeltesegaduses ja sõitsid üsna sihitult kuhugi. Autosid oli lausa kohutavalt palju liikvel.
Miks siis inimesed ülalmainitud viisidel käituvad? Ise pakun, et sellise käitumine on stressi tagajärg. Inimesed on kõike muud kui lõdvestunud ja välja puhanud, kahekohalise numbriga majanduskasv on pannud neid suurel kiirusel ja hulgakaupa rabelema. Palavusega ei oska nad muud teha kui ennast täis juua või siis autoga pimedas ringi sõita. Inimeses peituv sisemine protestant on palavusest tingitud segaduses ning segaduse suudab lõpetada vaid soojalaine lõppemine. Seniks on aga ootamatud kännuämmelgad ootamatutes situatsioonides tavapärased nähtused.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar