Kunagi kaeblesin siin blogis, et vastupidavaid rõivaesemeid a la juudi pintsak ja kotti panekut kannatav ülikond pole kaasaegsel ajal võimalik kuskilt hankida. Nüüd teatan ma rõõmuga, et olen avastanud uue, ent sellegipoolest vana lahenduse, kuidas hankida vastupidavaid, kvaliteetseid, täpses mõõdus rõivaesemeid - lahenduseks on hea rätsep. Asi tõepoolest töötab, soovitan lahkelt rätsep Eldur Tamme, kes kurikuulsa Kawe keldri peal kunagise Cross Developmenti (mäletate seda esimest kapitalismi hingust?) kontori koridoris oma rätsepaäri peab. Peab ütlema, et olen oma valminud ülikonna ja talvemantliga äraütlemata rahul, seda nii riide kui rätsepatöö poole pealt. Korralik inglise villast bespoke ülikond ja klassikalise lõikega mantel istuvad selga iseäranis toredasti. Ainus asjaolu, mis rätsepatöö kahjuks osutab, on hind - esiteks maksab korralik riidematerjal palju (aga selliseid korralikke kangaid poes müüdavatel esemetel ei ole, lisaks on kangaste valik ka igati korralik), teiseks tahab rätsepmeiseter ise kah raha saada. Igastahes kevadel on plaanis sealt pintsak-paar lisaks tellida - poodi ülikondi-pintsakuid-mantleid ostma minna ma igastahes minna ei taha mitte -.
Kuna mulle kingiti üks tore nädalavahetuspakett Narva-Jõesuu Meresuu spaas, siis kindlasti saab mõnel koledal novembri nädalavahetusel ka Narva-Jõesuud külastatud. Mis on kummalisel kombel paik, kuhu ma Eestis ennem sattunud ei ole. Ja selliseid paiku on Eestis tõesti vähe.
Mulle sattus käte üks 1931. aasta ajaleht, kus on üks n.ö seltskonnaülevaade Narva-Jõesuus 1931. aasta juulis suvitajatest. Lugesin seda eile õhtul ja pahvatasin kõva häälega naerma: esitan paar tsitaati artiklist ilma muutmata kujul. Võib mainida, et tänapäeval inimesed näevad väljaütlemistes kahemõttelisusi palju rohkem, aga tekst ise on igati ajatu:
"Sest nii kaunis on Narva-Jõesuu, et sinna on kogunenud neid suvitajaid ja muidu-laisklejaid mitmed sajad neljandat tuhandet [---] Ja iseäranis suur on see 100-pealine lapua sugu sealt teiselt poolt Soome lahte [---] Küll aga väärivad seda suhuvõtmist need 35 rootslast, kes on maha salnud oma rahvusliku vere ja püksid, mis üha püüli sõeluvad, kui vast kuulevad venelasest ellik moskoviitlasest, ja on siiski sellest hoolimata tulnud niiväga lähedale Rüssä piirile, ja nende kõhud pole mitte lahti läinud [---]."
Lugege ikka vanu ajalehti, ei need valeta :)
reede, 24. oktoober 2008
pühapäev, 12. oktoober 2008
Oktoobri mõtelused
Olen viimasel nädalal olnud aktiivne Financial Timesi ning muu sarnase elektroonilise lektüüri lugeja. On olnud, mida lugeda. Kohe ütlen ära, et Eesti residentidest pankade kohta ma millegiga spekuleerima ei hakka, need kes natukenegi on viitsinud infot hankida, kasvõi avalikest allikatest või siis ametipostil toimetades, peaksid oma huvide eest iseseisvalt seisma.
Märsa huvitavam on see, milline saab välja nägema uus n.ö finantsiline maailmakord peale sellele kriisile joone allatõmbumist. Iga päev jaotatakse mõlemal pool Atlandi ookeanit tohutul hulgal finantsvõimu ümber - raha- ja kapitaliturud on seiskunud - olukord, mida pole turgude liberaliseerimisest ning riikidevaheliste kapitali liikumise piirangutest loobumist alates nähtud. Keskpangad pole enam "lenders of last resort", vaid "lenders of only resort". Kui ironiseerida, siis härrased pankurid umbusaldavad üksteist ikka põhjusega -.
Ma pakun välja siis sellise hüpoteesi, et pankadevaheline raha- ja kapitaliturg ei saa pikka aega olema enam niivõrd suur ja vaba turuplats, kus "rull ja kurgid" kiirusega 300 000 km/h just sinna leti äärde tormavad, kus hetkel kõige rohkem kasu nähakse. Tulevikus vaadaku igaüks parem ise, kuidas ta omaenese bilansi ja äärmisel juhul lender on last resorti abiga hakkama saab. Turplats tõmbub koomale, osad kurgiletid osutuvad riiklikeks sovhooside esindusteks ning rohelisi MuPo mehikesi ilmub ka turule trahve tegema - iseasi muidugi kui palju neist reaalset abi saab olema (ikka vist väga ei saa). Usalduse taastumine võtab aega ja ma ei oleks põrmugi üllatunud kui üks paljudest tulevastest Basel III normatiividest hakkaks sätestama kui suur võib olla panga laenuportfelli ning ostetud võlakirjade maht suhtena kaasatud deposiitidesse kokku. "Passiva poole operatsioonid" reguleeritakse ilmselt korralikult ära. Suured riigid - suured riigi kontrolli all olevad pangad, väiksed riigid - väiksed riigi kontrolli all olevad pangad - sellist pilti me vist lähiaastatel näeme.
"Kapitalismi ja vabaduse" perioodi asemel näeme ehk miskit "New deali" lähikümnendi jooksul - riikide osatähtsus majanduse mõjutajana suureneb märgatavalt. Kapitaism sellisel kujul, mida me nägime kvartal tagasi, on tugeva ideoloogilise litri saanud -.
Meil Eestis on kõri kinni ilmselt I kvartali lõpuks 2009. Cash ja vabalt käsutatav elektrooniline raha lähevad nii hinda, et sellist asja pole 21. sajandi Eestis ennem nähtud. Vabalt võib tekkida olukord nagu umbes 1994...1996 aastal - oleks ainult juurdepääs rahale, siis võiks kasumit teenida nii viineritootmise kui ka mööblivahenduse valdkondades, oleks ainult juurdepääs krediidile. Maksetähtaegadega saab hakata turgu võtma täiesti vabalt -. Riigi Valitsus peab tegema varakevadel negatiivse lisaeelarve ja võib-olla sügisel teise ka. Tööpuudus muutub reaalseks probleemiks. Ühesõnaga - tere tulemast tagasi aastasse 1995 - (majandus)ajalugu kordub nagu ikka farsina -.
Märsa huvitavam on see, milline saab välja nägema uus n.ö finantsiline maailmakord peale sellele kriisile joone allatõmbumist. Iga päev jaotatakse mõlemal pool Atlandi ookeanit tohutul hulgal finantsvõimu ümber - raha- ja kapitaliturud on seiskunud - olukord, mida pole turgude liberaliseerimisest ning riikidevaheliste kapitali liikumise piirangutest loobumist alates nähtud. Keskpangad pole enam "lenders of last resort", vaid "lenders of only resort". Kui ironiseerida, siis härrased pankurid umbusaldavad üksteist ikka põhjusega -.
Ma pakun välja siis sellise hüpoteesi, et pankadevaheline raha- ja kapitaliturg ei saa pikka aega olema enam niivõrd suur ja vaba turuplats, kus "rull ja kurgid" kiirusega 300 000 km/h just sinna leti äärde tormavad, kus hetkel kõige rohkem kasu nähakse. Tulevikus vaadaku igaüks parem ise, kuidas ta omaenese bilansi ja äärmisel juhul lender on last resorti abiga hakkama saab. Turplats tõmbub koomale, osad kurgiletid osutuvad riiklikeks sovhooside esindusteks ning rohelisi MuPo mehikesi ilmub ka turule trahve tegema - iseasi muidugi kui palju neist reaalset abi saab olema (ikka vist väga ei saa). Usalduse taastumine võtab aega ja ma ei oleks põrmugi üllatunud kui üks paljudest tulevastest Basel III normatiividest hakkaks sätestama kui suur võib olla panga laenuportfelli ning ostetud võlakirjade maht suhtena kaasatud deposiitidesse kokku. "Passiva poole operatsioonid" reguleeritakse ilmselt korralikult ära. Suured riigid - suured riigi kontrolli all olevad pangad, väiksed riigid - väiksed riigi kontrolli all olevad pangad - sellist pilti me vist lähiaastatel näeme.
"Kapitalismi ja vabaduse" perioodi asemel näeme ehk miskit "New deali" lähikümnendi jooksul - riikide osatähtsus majanduse mõjutajana suureneb märgatavalt. Kapitaism sellisel kujul, mida me nägime kvartal tagasi, on tugeva ideoloogilise litri saanud -.
Meil Eestis on kõri kinni ilmselt I kvartali lõpuks 2009. Cash ja vabalt käsutatav elektrooniline raha lähevad nii hinda, et sellist asja pole 21. sajandi Eestis ennem nähtud. Vabalt võib tekkida olukord nagu umbes 1994...1996 aastal - oleks ainult juurdepääs rahale, siis võiks kasumit teenida nii viineritootmise kui ka mööblivahenduse valdkondades, oleks ainult juurdepääs krediidile. Maksetähtaegadega saab hakata turgu võtma täiesti vabalt -. Riigi Valitsus peab tegema varakevadel negatiivse lisaeelarve ja võib-olla sügisel teise ka. Tööpuudus muutub reaalseks probleemiks. Ühesõnaga - tere tulemast tagasi aastasse 1995 - (majandus)ajalugu kordub nagu ikka farsina -.
Tellimine:
Postitused (Atom)