Oktoobri mõtelused

Olen viimasel nädalal olnud aktiivne Financial Timesi ning muu sarnase elektroonilise lektüüri lugeja. On olnud, mida lugeda. Kohe ütlen ära, et Eesti residentidest pankade kohta ma millegiga spekuleerima ei hakka, need kes natukenegi on viitsinud infot hankida, kasvõi avalikest allikatest või siis ametipostil toimetades, peaksid oma huvide eest iseseisvalt seisma.

Märsa huvitavam on see, milline saab välja nägema uus n.ö finantsiline maailmakord peale sellele kriisile joone allatõmbumist. Iga päev jaotatakse mõlemal pool Atlandi ookeanit tohutul hulgal finantsvõimu ümber - raha- ja kapitaliturud on seiskunud - olukord, mida pole turgude liberaliseerimisest ning riikidevaheliste kapitali liikumise piirangutest loobumist alates nähtud. Keskpangad pole enam "lenders of last resort", vaid "lenders of only resort". Kui ironiseerida, siis härrased pankurid umbusaldavad üksteist ikka põhjusega -.

Ma pakun välja siis sellise hüpoteesi, et pankadevaheline raha- ja kapitaliturg ei saa pikka aega olema enam niivõrd suur ja vaba turuplats, kus "rull ja kurgid" kiirusega 300 000 km/h just sinna leti äärde tormavad, kus hetkel kõige rohkem kasu nähakse. Tulevikus vaadaku igaüks parem ise, kuidas ta omaenese bilansi ja äärmisel juhul lender on last resorti abiga hakkama saab. Turplats tõmbub koomale, osad kurgiletid osutuvad riiklikeks sovhooside esindusteks ning rohelisi MuPo mehikesi ilmub ka turule trahve tegema - iseasi muidugi kui palju neist reaalset abi saab olema (ikka vist väga ei saa). Usalduse taastumine võtab aega ja ma ei oleks põrmugi üllatunud kui üks paljudest tulevastest Basel III normatiividest hakkaks sätestama kui suur võib olla panga laenuportfelli ning ostetud võlakirjade maht suhtena kaasatud deposiitidesse kokku. "Passiva poole operatsioonid" reguleeritakse ilmselt korralikult ära. Suured riigid - suured riigi kontrolli all olevad pangad, väiksed riigid - väiksed riigi kontrolli all olevad pangad - sellist pilti me vist lähiaastatel näeme.

"Kapitalismi ja vabaduse" perioodi asemel näeme ehk miskit "New deali" lähikümnendi jooksul - riikide osatähtsus majanduse mõjutajana suureneb märgatavalt. Kapitaism sellisel kujul, mida me nägime kvartal tagasi, on tugeva ideoloogilise litri saanud -.

Meil Eestis on kõri kinni ilmselt I kvartali lõpuks 2009. Cash ja vabalt käsutatav elektrooniline raha lähevad nii hinda, et sellist asja pole 21. sajandi Eestis ennem nähtud. Vabalt võib tekkida olukord nagu umbes 1994...1996 aastal - oleks ainult juurdepääs rahale, siis võiks kasumit teenida nii viineritootmise kui ka mööblivahenduse valdkondades, oleks ainult juurdepääs krediidile. Maksetähtaegadega saab hakata turgu võtma täiesti vabalt -. Riigi Valitsus peab tegema varakevadel negatiivse lisaeelarve ja võib-olla sügisel teise ka. Tööpuudus muutub reaalseks probleemiks. Ühesõnaga - tere tulemast tagasi aastasse 1995 - (majandus)ajalugu kordub nagu ikka farsina -.