Jõuluootus

Vaja aasta kokku võtta..

ja järgmise aasta sihid paika seada. Kõigi eelduste kohaselt võiks aasta 2008 tulla mõnevõrra lihtsam. Samas on olemas ütlemine, et Jumal naerab kui inimene plaane teeb. Suurem tõenäosus on aga see, et kui ta isegi olemas on, siis on ta täiesti vastutustundetu tüüp kes planeedil Maa südametunnistuspiinadeta inim- ja loomkatseid läbi viib. Igastahes aasta 2008 võiks tulla mõnevõrra vähem pingeline, kuid see-eest tulemus- ja emotsiooniderikkam. Ilmselt tuleb ka.

Tunduvalt mõttekam oleks siduda aastad 2008, 2009 ja 2010 üheks tervikuks kokku, kuid siis vist Jumal juba lämbuks naeru kätte. Ok, 2008 ja 2009 kokku pista tundub ehk paremgi mõte kui piirduda aastaga 2008, las see Jumal siis pugistab naerda kui ta niiväga tahab. Vähemalt tema ei lämbu ära ja mina loodetavasti ka mitte. Kui inimesed teevad plaane, siis sisendavad nad eelkõige endasse usku ja panevad paika enese käitumisreeglid teiste inimeste ja tekkida võivate olukordade kontekstis. Ühelt poolt on see inimese enese meelepete, kuid teiselt poolt nagu inimese enese programmeerimine. Inimesel on algus ja lõpp. Alguses on valikuid rohkem, pärast vähem. Lõpus on kogemusi rohkem, alguses vähem. Inimese paneb liikuma idee, mõte, nägemus, visioon, aga ka ahnus, suuremeelsus, lollus, ignorantsus, empaatia ja nõmedus kõik kokku. Toit ja energia. Ürgsed ja vääramatud tungid. Teised inimesed lisaks ka. Ja siis ta, putuk, sipleb ja rabeleb nagu oskab. Reeglina eriti ei oska ka. Tegelikult sipelda ja rabeleda oskab küll, aga tulemusega ei kipu eriti rahul olema. Ikka on midagi puudu või valesti, eriti teiste inimeste kontekstis. Kellegil on ikka rohkem. Eriti siin Eestis just nüüd ja praegu.

Igastahes 2008. ja 2009. aasta plaanid tuleb konkreetseks ajada ning loodetavasti ei sokuta Jumal sinna oma lõbustamiseks mõnda järjekordset aprillimässu või siis mõnda autoavariid või kellegi kurja haigust. Kõigi eelduste kohaselt (kui tore väljendus, onju) peaks aga kõik OK minema. Küll ta läheb.