esmaspäev, 5. märts 2007

valimised on selleks korraks läbi ja

tulemused tõestavad, et siinne valija on pragmaatik. Kui sul on kipsist maja linnalähedase põllu peal - valid reformi. Kui oled kaevur või elad Lasnamäel - valid keski. Kui oled rahvuslikumalt meelestatud sell - valid IRLi. Kui sümpatsieerib Põhjamaade elukorraldus - valid sotsid. Kui elad maal kolmekorruselises kortermajas - valid rahvaliidu. Kui sotsid või keegi olemasolevatest ei sobi - valid rohelised. Tõestatud. Töötab.

Omamoodi hämmastav ühiskondlik lepe paistab nende valimistulemuste pealt. Ei, mitte selline ühiskondlik lepe nagus selle Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse oma, et "meie ei maksa rohkem makse ja teie ei küsi rohkem palka". See ideoloogia ei müünud. Müüs hoopis majanduskasvuga toidetud individualism kus sisse kasseerivad kõik kes rabeleda soovivad. Toimiva ühiskondliku leppe konsensuseks on nägemus laenuvabast kipsist majast põllu peal mille ette on pargitud BMW 530d. Kokku lepitud!

"If the money keeps rolling in you don´t ask how". "If the money keeps rolling out you don´t keep books." (Webberi Evita).

Ei tasu arvata, et kultuurrahvaks saadakse kuidagi üleöö. Kõik toimub tasapisi, aastakümnete vältel. Näiteks tänapäeval ei ole kombeks enam uute kortermajade trepikodadesse kuseda nagu 70. aastate Mustamäel komberks (ärge süüdistage siin ainult immigrante, rahvusliku uriini koguprotsent oli ikka kõva). Inimesed pesevad ennast palju rohkem ka kindlasti kui paarkümmend aastat tagasi. Sportivaid inimesi on näha rohkem, kartuleid "pannakse" ja süüakse vähem jne. Kõik võtab lihtsalt aega.

"Kõigepealt tuleb lobi, siis moraal" (B.Brecht).

Juhul kui majanduskasvuga midagi hullu ei juhtu jätkub mäng reeglitepäraselt.

On mida jagada -
kasumit, palka,
unistus paremast elust on uus
kui vaid kasvaks ja kosuks see majandus
vastasel juhul me plaanid on puus.

M.O.J.K.T (mõte ongi juriidiliselt korrektselt tõestatud).

Kommentaare ei ole:

Free Counter
Free Counter