teisipäev, 4. september 2007

Ekspluateerimisest ja vahemaadest kilomeetrites

Selline uudis (allikas Postimees):

Kaks Briti suurt rõivatootjat Primark ja Mothercare maksavad oma Indias asuvate vabrikute töötajatele niivõrd vähe, et nad peavad vahel eluspüsimiseks riigilt toiduabi küsima.

_____________________________________________________________________
Selline kommentaar siis: 19. sajandil peeti enesestmõistavaks, et 14 kilomeetri kaugusel miskist Wealthy House´st asus tekstiliettevõtte või kaevandus mille miljöö ja olme sarnanesid hämmastavalt Emilie Zola kirjutatud "Söekaevurite" omale. Kümmekond kilomeetrit oli täiesti mõistetav distants eristamaks luksust vaesusest, haridust harimatusest või siis heaolu lootusetusest. Nüüd on lihtsalt vaja pikemaid vahemaid, et jõukamatel hingedel lasta rahus olla. Mõni tuhat kilomeetrit on selleks juba täiesti piisav distants. Nüüd on oodata usinate Primarki ja Mothercare PR inimeste kiireid reageeringuid "kiiretest programmidest tehastes valitsevate olude parandamiseks" ja kommentare, et "tehaste omanikeks olevate allhankefirmadega on peetud tõsiseid vestlusi töötingimuste teemadel mis võivad edasiste rikkumiste ilmnemisel viia koostöösuhete täieliku katkestamiseni". Kolme kuu pärast ei mäleta keegi enam midagi. Liberaalid teevad mossis näo ja tarbivad, sotsid vinguvad, aga ikka tarbivad. Bullshit bingo, kauge mure ju.



Kommentaare ei ole:

Free Counter
Free Counter