neljapäev, 22. november 2007

ITst ja spetsialistidest

Ma ei ole IT spetsialist. Ma ei ole ka insener. Hoolimata sellest puutun ma igapäevaelus kokku hulga inimestega kes on väga head IT-professionaalid ja insenerliku mõtteviisi kandjad. Reeglina ka vastutustundlikud ja hästi juhitavad. Mõned neist on üllatavalt intelligentsed ja avara maailmapildiga. Samas ma ei mõista IT inimesi lõpuni ega saa ilmselt kunagi neid lõpuni mõistma. Ma ei saa järgnevatest asjadest aru:

1. Miks inimene (homo sapiens) tunneb sisimas huvi sellise nähtamatu, lõhnatu, maitseta ja kaaluta substantsi vastu nagu tarkvara, pannes selle läbi infosüsteemid või masinad käituma ainult rangelt ette nähtud viisidel? Ma olen veendunud, et hea IT spetsialist peab enese jaoks suutma konkreetselt vastata, et MIKS ta armastab "pea arvutisse panna" ja seal introvertsesse ja tehnitsistlikku IT-maailma süveneda. Mul on selline kahtlus, et IT-d ei saa propageerida noortele "et õppige IT-d, see on seksikas ja makstakse hästi". Kui sul IT-inimese eeldused puuduvad võib sinu tulevikuks olla pidev töine frustatsioon;
2. Kas IT inimestele on midagi olemuslikult ja äratuntavalt omast, midagi eelduslikku ilma milleta inimesest eneseteostust nautivat IT-spetsialisti ei saa ? Jätame nüüd "ühe ja kahe patsiga poiste" tüpaazid välja. Enese vaatlusandmete kohaselt peab hea IT spetsialist a) omama süüvimisvõimet ja ehk ka kõvasti üle keskmise kannatlikkust asjade lahti ja kokku mõtestamisel (siit ka kaudne nõue introvertsusele); b) huvi "vidinate, nende lahtivõtmise ja kokkupanemise järele" (olgu siis vidinateks kas protsessid, tarkvara või hoopis füüsikaliste omadustega vara); c) omama tavakodanikest keskmiselt tugevamat närvisüsteemi, d) omama tugevat sisemist distsipliini.

Insenerliku mõtteviisiga inimesed on äärmiselt tugevad lahendamaks rangelt modelleeritavaid ülesandeid/olukordi. Samas tunduvad nad abituna olukordades kus ühte sa sama numbrit/situatsiooni/süsteemi tuleb tõlgendada mitmeti ja on vaja vastu võtta otsus. Üks väga hea insener kurtis mulle kunagi, et raadiosides on kõik väga lihtne - on signaal või ei ole signaali, kolmandat võimalust ei ole. Aga ta oli võimetu mõistma reaalelulisi olukordi kus ühte konkreetset numbrit võis tõlgendada mitmeti ja abitu tehes selle baasil erinevaid otsuseid. Tal oli inseneri mõtteviis.

Omalaadsed inimesed on need IT-spetsialistid ja insenerid. Nad võivad lahendada hulga komplitseeritud olukordi ja maailma seejärel tükk-tükilt paremaks teha. Samas jääb neil puudu loovast natuurist (kui loovuseks mitte lugeda erinevate tehnoloogiate ära kasutamist kõige otstarbekamal viisil) ja sünteesivõimest olukordades, mis ulatavad üle "modelleeritava maailma" piiride. Kolleegidena on nad igati asjalikud ja usaldatavad. Kontoris reeglina vaiksed, sest inimene lärmata ja süüvida samal ajal ei suuda. Töövälises elus inimesed nagu ikka. Aga ma siiski ei mõista lõpuni nende olemuslikku maailma, seda introvertset nurka nende hinges mis neid IT maailma külge tõmbab. Aga kas seda peabki mõistma?

3 kommentaari:

Toivo Ellakvere ütles ...

pigem on vastupidi, reaalmaailma keerukaid olukordi (kas on siis signaal?) peab oskama jagada väiksemateks tükkideks (on signaal\ ei ole). mõnikord ka täringut visata. :D

jätame it kõrvale, see on ainult üks osa kogupildist, miks reaalained ei ole popid?

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonüümne ütles ...

Miks reaalained ei ole popid? Mitmetahuline küsimus. Pakun välja vulgaarse teooria: 1) väärtuste maailm - reaalained võivad seostuda noortele kooli matemaatikapedagoogiga, patsiga IT-friigiga või ka kanalisatsiooniinseneriga. Sõna "popp" kasutamine ise näitab, et reaalalade inimesed ei suuda noortega nende keeles kommunikeerida :). Lühidalt - reaalainete esindajad ei ole noortele iidoliteks/eeskujuks, nad ei ole pildil. 2) Reaalained on raskemad, "kuivemad", emotsioonitumad 3) Lähimineviku vari - reaalainete esindajad olid lähiminevikus tihti halvasti makstud või halvasti istuvates ülikondades ja natukene frustreeritud inimesed kunagi (aeg oli raske siis, gängsterid, vaesus, kriis). 4) Ehk oli insenere omal ajal ENSVs isegi liiga palju, majanduse struktuur oli ju totalitaarse tööstusriigi struktuur.

Skype ise on ehk teinud parima, et IT rolli "seksikamaks" muuta. Päeva lõpus paneb reaalainete populaarsuse paika turg ehk makstav palk. Trend on siinkohal igastahes reaalainete fännide kasuks. Aga iidoleid noortele täna väga ei ole. Pole väga selget motivatsioonimehhanismi peale eeldatava tulevase heade tingimustega tööjõuturu.

Aga need kõik on ainult oletused.

Free Counter
Free Counter