Vajatakse viruskundrat

Toimetan tasapisi omaenese ja sõprade käe peal ühekorraga. Lepingud on, rahavoog saab olema. Jälgin huviga ka tööjõuturgu viimasesse suurt uskumata. Trendiks on see, et kui otsitakse äriinimesi, siis reklaamitav ametinimetus ei lähe sisuga kokku mitte. Ametinimetus on 21. sajandi alguse oma, aga amet 15. või 18. sajandi oma. Näiteid reaalelust:

1. Otsitakse müügidirektorit. Tõlge - otsitakse nõidkütti. Too peab oma enese vibu ja odaga palju väärt ulukeid metsas maha nottima, nood realiseerima ja saadud kuldrahad senjööri kätte viima. Ühe kuldraha võib ta endale jätta kui hästi läheb. Aga lääniisandal on kuldraha kohe vaja, tegelikult juba eile oli vaja.
2. Otsitakse tegevjuhti. Tõlge - otsitakse kogenud alkeemikut. Too peab igasugu kahtlastest lähteainetest kulda kokku sünteesima, ja kohe. Ühe kuldraha võib ta endale jätta kui hästi läheb. Aga isandal on kuldraha kohe vaja, tegelikult juba eile oli vaja.
3. Otsitakse müügijuhti. Tõlge - otsitakse kratti või pisuhända. Teatavasti kratt elik pisuhänd on olend, kes lendab ringi tule- või sädemejoana ja kannab peremehele kokku vara: vilja, piima, rõivaid, raha, kaatreid, maju ja muud hädavajalikku. Kratt töötab reeglina tulemuspalga eest ehk teisiti öeldes teda on ametlikult lubatud lohku tõmmata öeldes, et tegelikult said sa asjast valesti aru.
4. Otsitakse äriarendajat. Tõlge - otsitakse puulast või tohtlast. Ilma tasuta peavab too kõik peemehe töö ära tegema ja sealjuures sellise innuga, mis kunagi raugeda ei tohi.

Kusagil olla siiski ka ametimehi, kes rahulikult saavat oma tegusid teha. Ma usun, et neid leidub ehk kindlustusvaldkonnas ja energeetikas ja muus infraäris ja ehk veel kuskil.

"Hakka ettevõtjaks kui sulle ei meeldi!" Ei meeldi jah, juba hakkasingi. Ja järele ei jäta ka.

Muideks, ümber ringi vaadates hakkab silma selline anomaalia, et just avaliku sektori poolt finantseeritud asjad õilmitsevad. Kuskohast see raha tuleb tundub lausa müstikana kohati.