Ehtsad MASU lood - AS Eesti Kontor. Peetri lugu.

Peeter higistab. Ta istub oma ülemuse kabinetis ning aimab halba. Ta on lihtne, kuid osav mees, kes on alati tulnud toime ning olnud omamoodi edukaski. Tõsi küll, haridustee jäi omal ajal poolikuks, kuid aktiivsus, sõbrad, joviaalne iseloom ning pealehakkamine on teda alati väja vedanud.

Kunagi segasel aegadel seadistas Peeter videomakke. See oli aeg, kus tegijad hankisid endale pikkades järjekordades Soome viisa, võtsid kaasa lubatud koguse Viru Kanget ning peitsid tordikarpi kilpkonna, mille nad algatuseks Katajanokka terminalist vabasse ilma saabudes maha ärisid. Äri kasvas tasapisi. Peeter seadistas nende meeste videomakke ja oli oma ringkonnas tuntud tegija.

Nüüd töötab Peeter selle maaletooja müügimehena. Jah, ajad olid ilusad, sai toime tuldud, reisitud ning majagi ehitatud. Seda, tõsi küll, kopsaka laenuga, aga kõik tegid nii. Ants, Kent ning vana semu Urmas ka. Ning Peeter võis uhkusega vaadata oma kena puitkarkassiga linnaäärset maja, mille ees seisis tema uus ametiauto - hõbedaselt helkiv Opel Astra. Mis siis, et 1,4 liitrise mootoriga ja baasvarustuses, ent ikkagi. Nägi uhke välja ja kes seda arvata oskas, mis tal kapoti vahel oli. Ja ainult paremaks minna sai!

"Peeter, ma ei ole sinu tulemustega rahul". Peeter higistab. Ülemuse kõnetoon on konkreektne ning ilme otsustav. "Sinu viimase kvartali tulemused on masendavad. Mis on sul öelda?". Peeter higistab. See kuradi Ida-Viru tehas, töötajad saadeti kolmeks kuuks sundpuhkusele ning kogu lahustite komponentide sisseost oligi perses. Jokk, noh. Kuhu ma need komponendid müün, kas Rooma paavstile või? "Peeter, asi on nüüd nii", on ülemuse hääletoon konkreetne. "Jah, ma tean, see Ida-Viru tehas langes ära. Kulude kokkuhoid. Aga sama on siingi. Saad aru?" Peeter higistab. Ta saab küll aru. Pole müüki, pole tööd. Töötukassa avita. Aga eluasemelaen...kuus kuud peab vastu, siis on perses. Pank, kohtutäitur, perses. Lõplikult.

"Teema on nüüd järgmine" teatab ülemuse külm hääl. "Pole müüki, pole ametiautot. Tood õhtul masina kella kuueks platsile ja võtad kell kaheksa hommikul välja. Kulude kokkuhoid". Ülemus vaatab Peetrile silma. Peetri pilk on kui allikast välja tõstetud konnal. Ta saab aru, et ta on kuival, ent samas elus. "Kurat, suve alguseks olgu tellimused letil. Kui ei ole, siis on aidaa. Sinusuguseid muhve, kes on nõus tehase väravas kiibitsema, on maja ümber kümneid. Kui mitte sadu!" Ülemus naudib oma sõnade mõju. Peeter on kühmu vajunud. "Okei, tõmba nüüd lesta. On tulemusi - on auto tagasi. Tulemusi ei ole - aidaa! Selge!" Peeter noogutab ning lahkub vaikides kabinetist.

____________________________________________________________________________________

Peeter jääb koju poolteist tundi hiljaks. Tuttavat auto mootori surinat pole kuuldagi. Peeter astub räsitud ilmel tuppa ning vaikib tigedalt. "Mis sul juhtus? Kas sa tegid autoga avarii?" küsib Peetri naine osavõtlikult. "Oh ei, kulude kokkuhoid. Auto läinud. Vähemalt suveni". Toas on vaikus. "Töö jäi ikka alles?". "Jah", vastab Peeter rusutult. Siis plahvatab temas miski. "Kuradi idioodist ülemus!" Toas on vaikne. Kõik saavad aru.