Head vana aasta lõppu!

Head vana aasta lõppu! Isiklikus plaanis toimub tugev tervenemine. Vaatan aknast langevaid suuri lumeräitsakaid ja sätin ennast suusatama minema. Täna üritaks rahulikus tempos nii 10...15 km sõita, suuremat koormust endale veel lubada ei julge. Aga alles nüüd saan aru, et iga asi on millekski hea, ka see toimunud tervisejama. See on sundinud aja maha võtma ja likvideerinud viimaste aastate pika-ajalisest ületöötamisest tingitud stressi. Ettepoole vaadates olen kummaliselt optimismi täis, paljud asjad, mis ennem häirisid ei morjenda enam teps mitte. Selline reset, olgugi ehk ehmatava iseloomuga, on osutunud äärmiselt lõõgastavaks ja hädavajalikuks. Ikkagi - peaaegu iga asi on millekski hea -.

2009. lõpp

2009. aasta lõpp on käes. Töises mõttes on läinud hästi. Samas on organism tugevat "reseti" tegemas ja istun haiguslehega kodus järgmise aasta alguseni. Diagnoos minevikust terendub taas kui ülestõusnud kummitus. Loodetavasti siiski medikamendid mõjuvad. Kui ei mõju, sellele ei taha mõeldagi. Aga eelmised kaks korda on mõjunud. Loodan, et saan jälle kõik kontrolli alla. Diagnoosist 17 aastat on ju hästi läinud. Emotsionaalselt ongi kõige raskem, et mõte liigub rajale "aga kui ei saa...". Ja medikamentide kõrvalmõju on ka kõike muud kui meeldiv - mõju psüühikale iseäranis. Jõuga tuleb mõtted selged hoida, suruda maha rohust tingitud hirmu- ja ängistustunnet.

Roomasse jäigi mul selle jama pärast minemata. Oli kavas selline city break, kuid ise ma sinna ei jõudnud. Mis teha.

Mõned tegutsemisprintsiibid tuleb ümber hinnata. Rohkem asjade kergemalt võtmist. Lasta rohkem elul vabalt voolata. Vähem sellist metsikut pingutust nagu see sügis. Rohkem ühistegevust. Mida noorem inimene on, seda rohkem talle tundub, et ta kontrollib oma elu täielikult. Mul küll sellist tugevat tunnet ei ole.

Aga sisimas siiski loodan, et kõik saab korda. Siiamaani on saanud, küll saab ka see kord!

Tallinn jagab valimiste eel vaestele küttepuid ja kartuleid

On jah selline uudis: http://www.epl.ee/artikkel/477860

Vastavalt ülaltoodud uudisele saab puu- ja kartuliabi taotleda kuni 20. oktoobrini. Omaette probleemiks saab olema kindlasti burzhuika ehk väikese plekk-ahju muretsemine, millega oma Musta-, Õis- või Lasnamäel korterit kütta. Burzhuika plekk-korsten tuleb osavalt korterist välja juhtida ning nii saabki rikastest naabritest toa kõvasti soojemaks. Antud juhul võib probleemiks saada asjaolu, et kombinatsioon keskküte + küdev burzhuika võivad ajada korteri liiga kuumaks, kuid selle probleemi lahendusena saab lihtsasti toa akna lahti teha. Ning kui burzhuika, kartulite ja suhkru abil veel puskaritegu käima panna, siis lisab see kindlasti päevale iseloomu ning vahvat õhtuootust.

Seepärast ärge üllatugegi kui varsti kuulutatakse välja ka burzhuika- ning suhkrutoetus. Siis on kõik klotsid kindlalt koha peal ja valimised võivad julgesti tulla.

Pealkirjatu

Suur Vanker pea kohal
hiline õhtutund
enam pole midagi vaja
ei tule und

Mõtted keerlevad peas. Null-üheksa ehk tänavune aasta läheneb päris kevadele. Töö, mida teen, on turu tõttu, kus toimetan - see tähendab turu olukorra tõttu - omandamas miskit lahustuvat iseloomu. Lahustuv kohvi. Tulemust ei ole näidata ei enesele ega teistele. Heli vasakul pool - hamster krabistab oma puuris, ärkab oma öisele elule. Üldiselt on ta märkimisväärne unelemb, iga looma iseloom on erinev, ka hamstri oma. Rääkimata siis inimesest.

Riigisektori ning struktuurfondide rahakraanid on veel kindlalt kinni. Erafirmad jagunevad kaheks - ühtedel ei ole raha ning teised mängivad kaasa, et ka raha ei ole. Asjad venivad, kuude ja kvartalite viisi. Tühjus. Riigihangetel on 9-10 osalejat ning võidetakse masendava hinnaga. Kui absurdset hinda ei paku, siis tuleb loteriid väljastpoolt vaadelda. Ühele uuele tegevusele olen küll vaimu sisse puhunud, kuid see võtab aega. Sügiseni vähemalt. Struktuurfondide rahakraanid avatakse ametnike poolt suvel. Siis hakkavad rahajanused paberikuhjasid vorpima ning teatrit tegema. Paljudest võidab üks, alguses ikka masendava hinnaga...aeg edeneb, aga kindlustunnet ei ole. See on kadunud nagu rahagi.

Lugesin ükspäev uut töölepinguseadust, no palju õnne. Eks see oli ennemgi teada ja tõtt öelda karmistuvas keskkonnas seadused nagunii vähem reaalset mõju omavad, mistahes seadused. Reaalsuses polegi vahet, kas vana seadus või uus. Esilekerkivaid probleeme lahendatakse rohkem jõuga ning nii see ongi. 100 000 töötut aasta lõpuks on reaalsus. Niikaua kuni töötukassa raha maksab on need inimesed veel vee peal. Aga seegi aeg saab otsa ja...aasta pärast samal ajal ehk natukene varem on jama palju rohkem, kuid ehk lootust ka.

Praegu on olukord nagu järjekorras hambaarsti ukse taga, teades, et novokaiini ei ole ega tule. Patsiente terve rivi. Järgmine, palun...kabinetist väljub järjekordne töötu. Järjekorda lisandub uusi inimesi. Ka neid, kellele eelmised patsiendid kaude ennem tööd andsid. Kõik tahavad ellu jääda, ka firmad.

Ühiskonnas on paras mõttekramp. Jutlustatav päästeplaan näeb ankruna eurot. Iseenesest kena perspektiiv, kuid siiski piisavalt abstraktne. Kui Mongoolias võetaks käibele euro, kas siis selle riigi taevas kubiseks kohe reaktiivlennukitest, kus istuvad ärimehed valiksid juba õhus ostuobjektidena välja rohumaadel söövaid lambakarju ning lambakarjuseid? Otsitaks sobivaid krunte, kuhu saaks püstitada uusi jurtasid, et tuua Londonist ja Frankfurtist kaasa oma perekonnad ja kassid-koerad? Okei, meie asume Euroopa serva peal, kuid siiski? Why I should come to your country for some business with perspective? Meil käibib euro!! Well done, but why I should come to here? Tahame pääseda jõukama viie riigi sekka, kuigi me seda enam väga väja ei ütle! OK, have a good luck!

1. aprill

1. aprill peaks olema nagu naljapäev. Aga tundub, et kellelgi ei olnud tahtmist nalja teha - ümbritsevad olud lihtsalt sellised. Ma ei kohanud täna ei ühtegi nalja ega naljakat olukorda näiteks. Inimesed tõsised on. IT arenduse turu hinnad on viimse 3-4 nädala jooksul tiheda konkurentsiga olukordades kukkunud nii 40...50%. Arvestades laekunud infot prognoosin, et nii mõnedki kohalikud IT "lipulaevad" käivitavad 2009. aasta lõpul saneerimismenetluse. Heal ajal oli jah hea jalad harkis lõug ees enesekindlalt nooremprogejaid palgata, kuid nüüd on sellistel seltskondadel vist nutt kurgus...aga elame, näeme.

Mitte et ma oleks pessimist, nagu siit blogist ehk välja võib lugeda. Aga kui enesele tehtaks ettepanek, et noh...et püsiv rahavoog ära langeb, siis miskit tööd ma otsima ei hakkaks. Oh ei, olen seda elus piisavalt teinud ja deja vu tunnet enam ei ihalda. See ei vii enam kuhugi. Eriti praegustes oludes. Õnneks selline perspektiiv veel ei kummita, kuid jah, ei miskit CV tuunimist, konkureerimist ega tubateatrit. Mõned mõtted on ka peas, mida peaks tegema ning huvilisi ka. Lühidalt siis - väljapääs on ettevõtlus ja ei miski muu. Reaalsuses kombineeritud variant, mis toob kõigile osapooltele kasu. See tulebki tasapisi ilmselt püsti panna, targalt niimoodi. Et kõigile kasulik ja huvide konflikti polekski, otse vastupidi. Nii on teoreetiliselt võimalik, vaatame, kas läheb tasapisi asjaks ka. Aga jah, see on ka hea, et üks toetab teist ja ajaliselt nagu ei sega üldse, vaid otse vastupidi. Samas tasub olla realist, üldine olukord anno 09 lõpus kisub siin Maarjamaal ikka õige nutuseks. Aga nagu üks inimene targalt ütles - ega siis head kriisiaega ei saa lasta kasutult raisku minna :)

Europarlamendi valimised on varsti tulemas. Nagu üks teine inimene targasti ütles - millegipärast Euroopa probleeme selle valguses üldse ei tutvustata. Osad neist probleemidest on poliitiliselt ebakorrektsed rääkida, teine osa samas mitte. Aga ju siis valijaid niipalju alahinnatakse, et loodetakse värviliste plakatite ja SL Õhtulehe stiilis mögaga niigi hakkama saada. Eesti ühiskond ongi ju sama demokraatlik kuivõrd demokraatlikud on Eesti erakonnad - ja see on 99,9% inimeste jaoks vist päris tume maa. Et kes ja miks saab valimisnimekirjas esikohad ning suured ja värvilised plakatid, kes aga 203. ning 204. kohad ja must-valged fotod odava paberi pääle. Jõle tsirkus on lahti ka Linnavalitsuse ümber - ilmselt loodetakse, et rämekollane ikka müüb teatud segmendis. Ma ei oskakski neile enam kedagi täiendavalt nõunikuks soovitada. Kusjuures viimane ettepanek Valitsuse poliitikutelt eelarvedefitsiidi piiramiseks eufemistliku II samba kallale minna tundub olevat väga ratsionaalne. Aga valitsused kätuvatki siis ratsionaalselt kui kõik muud võimalused on ammendatud.

Kapitalismuse kriisist ma ehk rääkida ei oska, kuid üldine mudel "tarbi laenuga palju lühikese elueaga kallist saasta, siis saab rohkem juurde müüa ja riik rohkem maksu" on nagu diskrediteeritud. Ratsionaalselt võõtes - see mõttetu "brändindus" ja virtuaalsete hüvede tagaajamine - tegemist on ju reaalse ajupesu tulemina toimunud hälbelise massikäitumisega. Miks peavad rõivad, kingad, autod, aparaadid jms. "igapäevane kestvuskaup"olema konstrueeritud vastu pidama nii neetult vähe aega? Muideks, kas te olete kohanud olukorda, kus poes oleks läinud kassaprinter katki? Mina näiteks ei ole, töötavad teised nagu tööstustoodang kvaliteediplaneedilt. Raha ei saa ju vastu võtmata jätta :)

Prognoos on hea!

"Prognoos on hea!". Seda ütleb enesekindlal häälel üks tegelane EMT reklaamist, sõites koju oma uue VW Passat CC-ga ja käsitledes telefonitsi miskit kassitoiduteemat ka. Sestap ongi huvitav jälgida inimeste reaktsioone, kes pöörduvad sinu poole küsimusega "Tere, kuidas läheb?" Vihjeks niipalju, et vastata tuleb reipal häälel "Prognoos on hea!". Tehke ka selliseid sotsiaalseid eksperimente, inimesed kohe silmnähtavalt huvituvad sinust :)

Lund on märtsi alguse kohta kõvasti maha tulnud - prognoos on hea - saab suusatada ka veel sel aastal eeldatavalt isegi märtsipäikese all siinsamas Eestimaal. Kummaline anomaalia on toimunud autoga - prognoos on hea - nimelt täheldasin, et auto maanteedel kuidagi kahtlaselt vähe diislit nõuab. Paralleelselt käib Statoili reklaam, et nüüd neil kütus Norrast - äkki siis sellest tingituna? Kui märtsis on lumi kaua maas - prognoos on hea - siis eeldatavalt tuleb selline kole sula-aeg lühikene ja kevad saabub järsku ehk. Prognoos on hea :)

Talv

Eesti majanduses business tasapisi hangub. 2009. aasta toob ehk midagi sellist:

____majanduslangus_______________________

_______deflatsioon_______________________    

______________tööpuuduse kasv____________

____________kasvav rahulolematus koalitsiooniga

_____________________kohalikud valimised__ 

______________eelarve lisakärbe_____________

_____________________valu ja vaev__________

_____________________30---40% devalveerimine

_______________________________starter sisse

Kui muidugi lätlased ennem ära ei vaju või kui maailmamajanduses imet ei juhtu. Devalveerimine on reaalne tee alandamaks kõiki palku ja pensione 30---40% ning lühiajaliselt toomaks alla ka elektrienergia hindu.  Stockholmile see ei meeldiks, sest laenukahjumid kerkiksid esile ruttu, mitte kvartalite jooksul tasandatuna intressi- ja muude tulude laekumisega. IMF-il poleks selle vastu eeldatavalt midagi, nõu + laenupakett käiks asja juurde. Läti ja Leedu valitsused ei jääks ka puutumata.

Siis algaks aega, kus soomlased sõidaksid laevadega talina linna ostma ja joovet hankima, investorid saaksid oma oodatud sõnumi "pauk käes" ja hakataks odavalt varasid kokku ostma, osad tooted muutuksid hinna poolest taas ekspordikõlbulikeks. Hulk omakapitalita eurolaenude võtjaid oleks hädas ning nende aktivates olev vara jagataks ümber.

Elame, näeme. Alternatiiviks on kohandumine läbi deflatsioonimehhanismi, kuid kas seda valu välja kannatatakse näitab aeg. Tulevane tööpuuduse tase ehk rahulolematus koalitsiooniga määrab ära devalveerimisotsuse tõenäosuse. Elame, näeme.

2009

2009 on kindlalt käes. Talv tundub tulevat samasugune kui möödunud aastal - ehk siis ebameeldivalt plusskraadidega lörtsine moodustis. Lund, samamoodi kui eelmisel aastal, tuleb maha ikka Marseilles ja Milanos, mitte aga Tallinnas. Murdmaasuusatamisest on Tallinna lähistel saamas samasugune friikide ala nagu maahoki ja kujundujumine. Alpides õnneks lund küll, vali millist kelku, lauda või suuska tahad.

Kõik kohapealsed lehed üürgavad häiresireenina majanduskriisist. Antud sireenide üürgamine mõjub kui ametlik teadaanne keldris viibivatele Dresdeni elanikele, et neid nüüd parasjagu 1945. aasta mais pommitatakse. Early warning system sisuliselt puudus, ajakirjandus pani sireenid huugama siis kui pommid juba kukkusid. Prognoositav on ka see, et sireenid undavad - nii igaks petteks - veel paar tundi peale seda kui RAFi pommitajad on juba Albioni saarel tagasi. Kohalik eestikeelne press käib meelekindla järjekindlusega maha, mõtlevad inimesed kiigaku faktide ja arukate kolumnide otsingul aina enam Euroopa pressi poole. Kollaps saabub siis kui ka Õhtuleht kinni pannakse, kuna tema lugejad on juba the Suni klientideks üle jooksnud.

Aga muidu väga kurta ei saa. Lähim ümbritsev keskkond on toimetamiseks sobiv, inimesed aktiivsed, inimlikud ja vabadus ka olemas. See õnnetu majandusaeg tuleb lihtsalt üle elada, fookus säilitada, vajalikud asjad ära sikutada ja nirud ilmaolud selja taha jätta. Ongi peaaegu kõik.