Üks vulgaarballaad mõtetest, emotsioonidest ja kõigest kokku juulikuus anno 2008

Seda stiili on juba rakendatud
kuid mis siis
nii saavad mõtted ja tunded vahetult kirja
nii nagu nad on

on juulikuu keskpaik
kõik on unne suikunud
suvine letargia
on soe
ja vihmane

muru kasvab nagu loom
igal pool kuhu satun niidan ma muru
nagu mingi elukutseline muruniitja
sest kohti kus muru niita
on ehk liigagi palju
siin maarjamaal

ja siis ma imestan
ja räägin läbi
ja kohtun
ja näitan oma parimat külge
ja ehk mitte kõige seda tolereeritavamat ka
sest eestlane on kade
ja pärisorjuse pale
on ajaloos talle nii lähedal

põhimõtteliselt on nii
et laske olla mul mina ise
täpselt selline nagu olen
ja olge tolerantsemad
ja get me my money
ja siin on kõik okei

kuid nii ei saa
sest eestlane on kade kompleksides
kipsmaja orjaja
võõraste ****imeja
enese upitaja
see kõik on pärisorjuse pale

ta ei saa muidu
kui kuskilt kurat teab kust kapa kohilast
siia tallinna linna tulnuna
raha teenides toore jõuga nagu ütleb üks laulusalm
las ma ütlen teile - ka vaimses plaanis saab raha teenida toore jõuga
ilma musklirammu kulutamata
mida tihti ei olegi
on ta kade nende peale
kes raha ei pea teenima toore jõuga
vaid kergemalt hakkama saab

aga neid ta ei salli
mis iganes jupijumal siin seal võõrkapitali majas
sest ta väärtushinangud nii erinevad
kipsmaja kardulas edev automobiil ja tõsine ilme
ta tahab näha vaid omasuguseid ja
teisi ta ei salli
sest nemad ei ole pidanud
vaeva nägema

**** ja see vaev kui pea ei lõika ega suhelda ei oska
ehk õppimisvõime puudub
aga nad on kadedad
sestap pidage meeles
et nende keskel ärge liiga avameelselt rääkige oma väärtushinnangutest
tehtud reisidest ja sellest mida sööte
ja oma lastest ning kuidas neid kasvatate
ja oma sõpradest keda hindate
ja sellest et
oskate lugeda veinikaarti itaalia või prantsuskeelset menüüd
ja seda
et teile ei maitse kartul
juba lapsepõlvest peale
ning teid huvitavad inimesed ühiskond ajalugu mis iganes
palju rohkem kui miski LCD telekas või edev auto
või kipsmaja põllu peal
see ei ole väärtus vaid kohati elumugavus
ja ei tasu neile öelda et esimese A4 ostsin uuest peast juba 97. aastal
ja see on normaalne elustandard
ei midagi muud
tavaline elu

eesti on muutunud filiaaliks
ametnikuhinge paradiisiks
kus otsuseid ei tehta
lubadused on suusoojaks
orjaveri

kuskil on öeldud et dzentelmen ütleb alati oma tõelise arvamuse välja
sest ta suudab seda alati kaitsta
meil domileerivad lakeid

ja ära kutsu neid kunagi enesele külla
sest siis nad on kadedad
ja on kompleksides
et miks nii

ja ära sa räägi enesele oma hobidest
sest mäesuusatamine on ikkagi nagu natukene keelatud ala
kallis või nii
kust ta raha saab äkki maksame liiga palju
türa see sinu asi on

ja nii ma kohtungi inimestega
ja imestan nagu ikka
et lubadusi võetakse ja antakse
ja tegelikult on see siin tava
ja oled õnnega koos
kui vaimse pärisorja ära tunned
ja midagi ei ole ega tulegi

omaette teema on eestis inimeste personali juhtimine
ja personalitädid
värbamis-vallandamisjuhid
kuulekad käsutäitjad
kes oma ala tunnevad

neile on käsk palgata uusi pärisorju
usinus tõsidus ja oskamatus kõrvale vaadata on au sees
vaat see on kaader
sihikindel ohutu ja loll
produkti toodab hästi ei mõtle
sellist hankima peab
võimalikult odavalt

kunagi ütles üks personalitädi
et see ei ole kalliste brändide virma
andis mõista et palka ei maksta või nii
ma siis ei hakanud küsima ka
et kas sandi pintsakut ikka edasi kanda võib

ja üks teine personalitädi küsis nii 10 korda
et mis palka ma ikka saada tahan
ütle number aina painas ta
ega see millekski ei kohusta
pärast võime ikka teha kõrgema pakkumise
narr
ka sina personalitädi oled oma töökoha pakkumisega
turul
ja kui sa ei suuda hinnaorientiire anda
ja tahad ülemuse ees kannused teenida
et ma näe maksin sellele mardile või antsule
viis või kümme tonni vähem kui eelarvestatud
siis hõõru oma tussut edasi läbi seeliku vastu tooli
ja vingu edasi
et häid töötjajaid ei ole kuskilt enam võtta
vaata kus 98. aastal olid lood
kaadrid seisid järjekorras
vali millist tahad

nüüd näha saab ja nähtud on virmasid erinevaid
ruulib ametnikuhing
tegelikult anno 2008 on nii
et töösuhet ei ole
see on illusioon
selleks et lollid elamuasemelaenu võtaksid ja niutsudes produkti toodaksid
ja teistsugused peavad väga mõtlema
mida kus ja kuidas toimetada

aga samas on soe ja vihmane suvi
ja saab tennist mängida ja rattaga sõita kui vaja
täna toksisin 3 tundi palli
ja oli tore
ja pärast sõin pastat kukeseenekastmega
ja jõin punast veini
ning kõik tundub taas ok

kunagi nii märtsikuus
sai ühe inimesega Pegasuses lõunat söödud
siis mainisin nagu muuseas
et tööl nagu keerulisevõitu on
inimene naeratas sõbralikult ja küsis
natuke irooniliselt
et kas jälle töörahvaga probleemid
sinivereline nagu sa oled
iroonia oli omal kohal
ja kohas ja ajas ja ruumis

nii ongi
et laske mul olla mina ise
ja olge tolerantsemad
ja get me my money
nii saabki olema
sest sellise valiku kasuks ma otsustan
kui otsustamise aeg käes on
peale seda vihma ja südasuve
ja tõesõna
kui nad on kadedad ja kompleksides
ja söövad kartulit ja elavad kipsmajades
ja tunnevad sinu vastu huvi et kes sa selline oled
siis saatkem nad kõik ******
ja seda nii viisakalt ja infot andmata
et nad ei saa arugi

see ei ole minu jaoks
ma tean mis on
ja makse mulle minu raha
saan hakkama
ei huvita
mängige ise oma tubateatrit ilma minuta
ja saage sellest pärisorjuse taagast ükskord vabaks
aga sellest saavad vabaks ehk lapsed
ei see rahvas
kes raha teenib toore jõuga
ilma musklirammu jõuta

Nii on
on südavsuvi eestimaal
aega ei kiiret
otsi omasuguseid
või neid kes tolereerivad
ja sügisel
on aeg taas ennast pühenduda
eneseteostusele ja ka raha teenimisele
kuid siin peab olema valiv

on südasuvi eestimaal